/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/29/5318427t1h0d93.jpg)
Konsultatsioonifirma Pricewaterhousecoopers (Pwc) Eesti tippjuhtide uuringu kohaselt pole palgaralli lõppu näha - kolmveerand Eesti ettevõtetest kavatsevad tänavu palku tõsta.
Uuring: kolmveerand Eesti ettevõtetest plaanivad tänavu palku tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppenud aastal Eesti ettevõtetest 60 protsenti suurendas töötajate arvu, 22 protsenti jättis selle samaks, 17 protsendil ettevõtetel töötajate arv langes. 2017. aastal 58 protsenti kavatseb töötajate arvu suurendada, 10 protsenti plaanib seda pigem vähendada.
«Eesti ettevõtted on töötajate arvu suurendamise osas positiivsemalt meelestatud kui Läti ja Leedu omad,» märkis Vilu, lisades, et seal oli vastav näitaja alla 40 protsendi.
Kolmveerand Eesti ettevõtetest plaanib käesoleval aastal ka palku tõsta.
«Pole eriti näha, et senine palgaralli näitaks raugemise märke,» sõnas Vilu. Sarnane pilt on ka Leedus, Lätis plaanib palku tõsta 64 protsenti ettevõtetest.
Uuringu kohaselt usub 30 protsenti Eesti juhtidest, et nende ettevõtte käive tänavu kasvab.
«Eelmisel aastal oli vastav näitaja 20 protsenti, nii et toiminud on päris suur hüpe, kui sinna juurde lisada veel need 53 protsenti, kes arvasid, et nende ettevõtte käive pigem kasvab, on see näitaja 83 protsenti,» ütles Pwc Eesti juht Ago Vilu uuringu tutvustusel.
Lätis oli 64 protsenti ja Leedus 67 protsenti juhte, kes uskusid tõenäoliselt oma ettevõtte käibe kasvu.
Ligi 40 protsenti Eesti juhtide jaoks on eksport ja 26 protsenti jaoks innovatsioon põhilised kasvuallikad. Ka teiste ettevõtete omandamine ja ülevõtmine näitab kasvutrendi, see on põhiliseks kasvuallikaks igale kümnendale vastajale.
Soome, Rootsi, Läti ja Leedu on ettevõtjate jaoks põhilisteks eksporditurgudeks ka tulevikus. Läti ettevõtjate jaoks on selleks Eesti, Leedu, Venemaa ja Rootsi ning Leedu ettevõtjate jaoks Skandinaavia, Läti, Saksamaa ja Eesti.
Eesti ettevõtete jaoks üldisena on võimalike kasvupiduritena Vilu sõnul esikohtadel geopoliitiline ebakindlus, ebapiisav majanduskasv ja tööjõupuudus.
«Nii Lätis kui Leedus mure number üks on kasvav maksukoormus,» märkis Vilu.
Konkreetsete äririskidena oma ettevõtte vaatenurgast on Eesti ettevõtete jaoks esikohal vajalike oskustega töötajate puudus, sellele järgneb suutmatus kriisile õigeaegselt reageerida, kolmandaks muutused tarbijakäitumises ja ostujõus. Vajalike töötajate puudus on esikohal ka Lätis ja teisel kohas Leedus.
Lätis aga on põletavaks teemaks Vilu sõnul altkäemaksud ja korruptsioon. Leedus on ettevõtjate peamiseks mureks aga uute konkurentide sisenemine turule.
Ootuste osas valitsusele tõuseb Eesti ettevõtetel jätkuvalt esile majanduskasvu toetava keskkonna loomine, vajalike oskustega tööjõu tagamine ja tõhusa maksusüsteemi loomine. Lätis ja Leedus on esmane ootus aga tõhusa maksusüsteemi loomine.
Eestis 63 protsenti juhtidest arvab, et põhimõtteliselt on Eesti maksusüsteem toimiv, Lätis on vastav näitaja üksnes 5 protsenti. Eestis on 14 protsenti juhtidest kaalunud oma ettevõtete viimist mõnda teise riiki, Lätis aga tervelt 79 protsenti.
«Kõik ei pruugi olla kuld, mis kaugelt hiilgab, kui me räägime Läti maksusüsteemist,» sõnas Vilu.
Maksueristuste sisseviimist riigi konkurentsivõime suurendamiseks pooldab 34 Eesti juhtidest ja 70 protsenti Läti juhtidest.
Eestis, Lätis ja Leedus oli uuringule vastajaid 321.