/nginx/o/2007/09/10/3662t1hacd5.jpg)
Aktsiahinnad ei ole seotud juhatuse palkade ega tegevjuhi ja nõukogu esimehe rollide lahushoidmisega. Küll aga tulevad kasuks väiksemad juhatused ja suurem naisterahvaste osakaal neis.
Uuring: naisjuhid tõstavad aktsiahinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paremaid tulemusi näitavatel ettevõtetel on ka ühine omadus, et suurem protsent aktsiaid on selliste aktsionäride käes, kes omavad üle 3 protsendi emiteeritud aktsiatest.
Ülalmainitud järeldusteni jõudis oma hiljutises uuringus advokaadifirma Eversheds. Uuring viidi läbi pidades silmas kasvavat survet, et ettevõtted oma juhatustesse rohkem naisi kaasaksid.
Lord Davies hoiatas veebruaris, et Briti ettevõtete juhatused on omadega «kriisis», kuna pole suutnud juhatuste ridu naistega täiendada. Ta lisas, et nüüd ähvardavad neid kvoodid – kui nad ei asu täitma uusi vabatahtlikke eesmärke: kahekordistada nelja aastaga naiste esindatust juhatustest.
Nagu näitavad Deutsche Banki tegevjuhi Josef Ackermanni kommentaarid, et naiste toomine tippjuhtimisse teeks panganduse «värvikamaks ja kaunimaks», ei ole mõned inimesed naiste väärtuses juhatuste liikmetena päris veendunud.
Uuring näitab aga, et naiste osakaal oli aktsiahindade upitamisel tähtsuselt kolmas faktor – peale juhatuse arvulist suurust ja kaalukate aktsionäride hulka.
Küllap on juhatuseliikmete palkade ja aktsiahindade vahelise seose puudumine teretulnud uudiseks investoritele, kellest paljud on kritiseerinud firmasid selle eest, et nad juhtidele liiga vähese töö eest liiga kõva raha maksavad.
Külla aga võivad direktorid palka juurde nõudma hakata. Raport toob ära Euroopa ärijuhtide mure, et eriti just mittetegevjuhtide tasud ei ole tõusnud proportsionaalselt reputatsiooniga seotud riskidega – ja igasuguste muude kohustustega, mida juhatuste ja nõukogude «passiivsematelt» liikmetelt pärast finantskriisi eeldama on hakatud.
Ja seda eriti pankade puhul. 50st küsitletud firmajuhist olid 55 protsenti veendunud, et pangajuhatuste nõunikeks nad küll ei läheks.
«Ma ei leia, et mu roll juhatuses pärast majanduslangust muutunud oleks. Küll aga on muutunud juhatuse liikme staatusega seonduv risk, eriti finantsteenuste sektori puhul,» ütles Barclaysi mittetegevdirektor professor söör Andrew Likierman.
Ühtlasi on paremaid tulemusi näitavatel firmadel reeglina suurem protsent sõltumatuid direktoreid. Vastava valdkonna kogemustel ja sooritusel aga omavahelist seost ei ole.
Eversheds uuris 241 firma sooritust kõikjal maailmas ajavahemikus 2007. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini.
Copyright The Financial Times Limited 2011.