Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Erinumbrimärgid jäid kabinetiistungilt välja (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister Sven Sester. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Ligi tund aega plaanistust pikemaks kujunenud valitsuskabineti istung oli rahandusminister Sven Sesteri jaoks edukas, kuna tema maksuettepanekutest viis said ülejäänud valitsuse liikmete heakskiidu. Ettevõtluses kasutatavate autode erimärgistamine lükkus aja puudusel järgmiseks korraks.

«Täna me menetlesime ära kaheksa või üheksa päevakorrapunkti, mis kabinetis oli, ja üks punkt jäigi veel. Aeg surus nii palju peale,» sõnas rahandusminister Sven Sester kella 18.45 ajal Postimehele. Tema sõnul ei ole ammu ühe kabinetiistungil nii palju päevakorrapunkte niivõrd lühikese ajaga läbi hekseldatud. 

Mis puudutab Sesteri enda kuut maksumuudatuste ettepanekut, siis sai rahandusminister plaanis olnud kuuest viiele ülejäänud valitsuse liikmete heakskiidu. «Me sisuliselt jõudsime läbi arutada kõik punktid, välja arvatud ettevõtte autode segakasutus ja sada protsenti ettevõtluses kasutuses olevate  autode võimalikud regulatsioonid,» lausus Sester.

Pärast tänast valitsuskabineti istungit asub rahandusministeeriumi ette valmistama järgmisi seadusemuudatusi. «Üks punkt oli siis osalusoptsioonide maksustamine, kui peaks toimuma ettevõtete müük. Leppisime valitsuses kokku, et kui on tegemist sajaprotsendilise ettevõtte müügiga enne kolme aasta täitumist, siis rakendatakse edaspidi proportsionaalsuse põhimõtet, et ei oleks liigset maksukoormust,» rääkis minister.

Teine ettepanek, mille seadustamist hakatakse ette valmistama, on bürokraatiavaba ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele ehk ettevõtluskonto loomine, mis on täielikult bürokraatia vaba ja pea kaks korda soodsama maksukoormusega. «Ehk ettevõtluskonto omanikul ehk füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole siis kohustust aruandluseks ei äriregistris, statistikaametis ega maksuameti ees - bürokraatia on olematu,» kirjeldas Sester.

Kolmanda ja neljandana võttis valitsuskabinet vastu otsuse regulaarselt jaotatava kasumi maksustamisega ja sellega seonduvate laenude kaudu kasumi välja viimise piiramise osas. «See otsus, mis kunagi 2000. aastatel tehti - et meie kasum on reinvesteerituna maksuvaba - see on väga õige otsus, mida kindlasti ei tohi muuta,» lausu Sester.

Esmalt otsustati ettevõtete kolme aasta keskmist kasumit maksustada senise 20 protsendi asemel 14 protsendiga. «Mis ületab selle kolme aasta keskmist, see on maksustatud 20 protsendiga. Kui sa iga aasta maksad stabiilse summa dividendiks, siis tegelikult neljandal aastal ta kogusummas ongi see kolme aasta keskmine,» lisas minister.

Sellega käsikäes käib kontsernisiseste laenude kaudu kasumi väljaviimisega, mida nüüd hakatakse maksustama põhimõttel, et kui Eestis asuv ettevõte laenab oma ema- või õdeettevõttele ja see maksab selle tagasi vähem kui kahe aasta jooksul, siis tagastab riik ettevõttele selle pealt makstud 20-protsendilise maksu. Kui periood on pikem, jääb see maksusumma riigile.

«Rääkisime täna ka füüsilisest isikust ettevõtjate aruandluse ja maksustamise lihtsustamisega seotud ettepanekutest,» lausus Sester viienda teema osas, millega edasimineku osas ta kabinetiistungilt heakskiidu sai. 

Ministri sõnul kaasnes tema ettepanekutega elav diskussioon. «Kõigi kolme laua taga oleva partneri eesmärk on majandust kasvatada. Kõik on seda meelt, et kui majandus kasvab, siis on võimalik ka Tallinn-Tartu maanteed välja ehitada, pensione tõsta ja suunata raha muudeks investeeringuteks - see on meie eesmärk,» ütles Sester. 

Ta lisas, et kõik täna arutlusel olnud ettepanekud on sees ka valitsuse koalitsioonileppes, mistõttu erimeelsusi ettepanekute osas ei olnud. Kõik plaanitud seadusmuudatused hakkaksid kehtima alates 2018. aastast.

Tagasi üles