Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Sutter: Tootsi tuulepark annab tarbijatele sama raha eest poole rohkem taastuvenergiat aastas (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juhatuse esimehes Hando Sutter
Eesti Energia juhatuse esimehes Hando Sutter Foto: Jaanus Lensment

Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark suurendab tuuleenergia tootmist Eestis ligikaudu 300 GWh võrra aastas. Kasvav tuuleenergia toodang elektritarbijate jaoks taastuvenergia tasu ei suurenda, küll aga vähendab tuuleenergia tootjatele makstavat toetusmäära, ütleb riigile kuuluva energiaettevõtte juht Hando Sutter vastulauses erasektori tuuleenergia ettevõtetele.

Tootsi tuulepargi ümber keerlevate vaidluste eesmärk on takistada uue tuulepargi juurdepääsu taastuvenergia toetusele, millele kehtib iga-aastane 600 GWh piirmäär. Projekti takistamine pole taastuvenergia arengu ega tarbijate huvides. Tarbijad ja riik võidavad, kui turule lisandub uus tootja ning tarbijatelt juba täna kogutava toetusraha eest toodetakse rohkem taastuvenergiat. Ühtlasi aitab see kaasa nii Eesti kui Euroopa Liidu taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamisele. Vaid tänaste taastuvenergia tootmisüksustega me Eestile pandud eesmärke ei saavuta, peame arendama uusi võimsuseid.

Riigil on õigus teha oma äriühingutesse mitterahalisi sissemakseid. Antud juhul soovib riik teha majanduslikel kaalutlustel täiendava investeeringu riigi äriühingusse ja anda sellega seoses maa üle turutingimustel. See on igati kooskõlas kehtivate õigusaktide ja tavapärase majandustegevusega sõltumata sellest, kas omanikuks on riik või erainvestor. Kohatu ja arusaamatu on võrrelda siin olukorda pankrotistunud Estonian Airiga. Tehingu õiguspärasust on kinnitanud ka sõltumatu advokaadibüroo hinnang. Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et äriühingu rahastamine ei anna ettevõttele majanduslikku eelist, kui tehing vastab turutingimustele ja sellise tehingu oleks sarnastel asjaoludel teinud ka erainvestor.

Tootsi tuulepargi maade väärtus kujunes sõltumatu hindaja eksperthinnanguna, mille omakorda kinnitas audiitor. Riigivaraseadus ja Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ütlevad, et maa väärtuse hindamiseks ja turuväärtuse kindlaksmääramisel sobib sõltumatu eksperdi teostatud hindamine, mis on läbi viidud üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite, sealhulgas võrdlusanalüüsi alusel. Sarnasel moel on riik varem andnud omavalitsusele tuulepargi arendamiseks maad Aidus 30 tuulikuga tuulepargi rajamiseks. 99 aasta jooksul saab riik tänases vääringus Aidu arenduse eest 1,8 miljonit eurot. Võrdluseks – Tootsi tuulepargi puhul saab riik kohe 4,1 miljoni euro väärtuses hea tootlusega aktsiad 38 tuulikuga tuulepargi eest.

Tootsi tuuleparki arendatakse ammendunud Tootsi turbarabale, kus anname endisele tööstusalale uue väärtuse. Kõigile huvilistele teadaolevalt oleme arendusega tegelenud juba kuus aastat, ettevalmistavad ehitustööd on tehtud, maaparandustööd ja põhjaliku ehituse ettevalmistus on käimas, sõlmitud on liitumisleping Eleringiga. Keerukate ehitusoludega ala vastu hakkasid konkurendid huvi tundma alles siis, kui selgus, et projekt võib saada reaalsuseks ja hakata konkureerima toetusrahale. See kinnitab, et konkurentide huvi ei seisne Tootsi maades, vaid neil on hirm senises mahus toetusrahade kaotuse pärast. Taastuvenergia toetusi ei saa aga ükski tootja pidada neile ette- ja kindlaksmääratud rahaliseks abiks.

Tootsi tuulepargist saab Baltikumi suurim tuulepark, mis koosneb esimeses etapis püstitatavatest 38 elektrituulikust. Planeeringu kohaselt on kokku võimalik tuuleparki paigaldada 46 elektrituulikut. Tuulepargi esimeses etapis planeeritav võimsus on ca 130 MW. Tootsi tuulepargi arendusala moodustab 35 protsenti Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringus alast, kuhu saab Pärnumaal tuuleparke arendada. Teemaplaneering võimaldab Pärnumaal rajada tuuleparke 4 853 ha suurusel maa-alale, millest Tootsi tuulepargi ala on 1678 ha. 

Loe lisaks:

Tagasi üles