/nginx/o/2017/01/18/6260111t1hac11.jpg)
Postimees kirjutas täna, kuidas tuuleettevõtted leiavad, et Tootsi tuulepargi eraldamisega Eesti Energiale loob riik ebaõige konkurentsieelise ja annab riigiabi. Riigile kuuluv energiaettevõte Eesti Energia esitab oma vastuväited, mis avaldame täismahus.
Väide 1: «Ebaõige konkurents»
Kommentaar: Tegemist pole ebaõige konkurentsiga. Esiteks, me elame turumajanduses ning riigi äriühing võib konkureerida turul koos teiste turuosalistega. Ka riigil ei ole investorina keelatud pakkuda erainvestoritele konkurentsi, kui ta nõuab sarnaselt erainvestoriga investeeringult mõistlikku tootlust, mida riik antud juhul on teinud.
Lisaks vastab riigi poolt investeeringu tegemiseks kasutatava kinnistu hind turutingimustele ning muudele EL konkurentsiõiguses esitatud nõuetele. EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 sõnastusest, EL konkurentsiõiguse üldpõhimõtetest ja Euroopa Komisjoni uusimast riigiabi mõistet käsitlevast teatisest (vt teatise lõiku 103) tulenevalt on ka Komisjon asunud seisukohale, et maa võõrandamise korral on põhimõtteliselt rahuldav sõltumatu eksperdi tehtud hindamine turuväärtuse kindlaksmääramiseks üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite (sh võrdlusanalüüsi) alusel.
Käesoleval juhul ongi vastava maa turuhind määratud kindlaks vastava ala eksperdi poolt võrdlusanalüüsi alusel ning vastavat hinnangut on täiendavalt sõltumatu audiitor kontrollinud. Seega on selge, et tehing vastab turutingimustele.
Väide 2: «See on praktiliselt ainuke piirkond Eestis, kuhu saab suure tuulepargi ehitada,» sõnas Jõks, viidates kaitseministeeriumi riigikaitsepiirangutele, mis annavad tuulepargi arendajatele vaid Pärnu- ja Viljandimaal vabamad käed.
Kommentaar: Tootsi tuulepargi arendusala moodustab 35 protsenti Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringus määratud aladest, kuhu saab Pärnumaal tuuleparke arendada. Seega ülejäänud 65 protsenti Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu aladest on võimalik veel välja arendada.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste kirjutas Pärnu Postimehes, et Pärnumaal on veel vähemalt kümme arendusala, kuhu tuuleparke rajada.
Lisaks riigikaitsepiirangutest vabadele uutele maa-aladele (eelpoolviidatult näitena Pärnu maakonnas, kus asub ka Tootsi tuulepargi kompleks), on Eesti Energia andmetel ehitusõigus lisaks vähemalt kahel arendusprojektil, millele uued Eesti riigikaitselised piirangud ei kehti. Need on: a) Aidu tuulepargi kompleks ja b) Purtse tuulepark
Täiendavalt plaanib AS Vaivara Wind 2018. aastal rajada 32 tuulikust koosneva tuulepargi Vaivara valda ning Oleg ja Andres Sõnajalg plaanivad pärast Aidu tuulepargi valmimist (2019. aastal) rajada Mustanina külla 85 tuulikuga tuulepargi.
Väide 3: «Avalikku ressurssi ei tohiks üldiselt jagada otsustuskorras läbipaistmatult.»
Kommentaar: Riik on vaba kasutama oma vara ettevõtluses eeldusel, et seda tehakse turuinvestori põhimõtetel. Praegusel juhul on riik käitunud erainvestori põhimõtetel, nõudes kõigilt oma investeeringutelt, sh 09.12.2016 korralduses viidatud investeeringult turupõhist tootlust. Riigi kui omaniku ja investori eesmärk ei ole sarnaselt erainvestoriga investeeringuotsust tehes ühekordne tulu maa müügist, vaid pikaajaline tulu ettevõtlusest, mis ületab maa müügist saadavat tulu.
Väide 4: «Mis on aga veel olulisem, on see, et ta ei ostnud seda raha eest, vaid ta annab selle eest riigile aktsiad, mis tähendab seda, et tegelikult raha ei liigugi,» sõnas Jõks.
Kommentaar: Mitterahaline sissemakse on majanduses tavapärane tegevus ning sellisena lubatud ka riigi äriühingute puhul. Investeerimata raha ei tooda mingit lisandväärtust, veelgi enam, sellise raha väärtus ajas väheneb inflatsiooni tõttu.
Seetõttu on maa müügi asemel riigil kasulikum teha investeering tootlust andvasse ettevõttesse nagu Eesti Energia. Eesti Energiasse tehtavate investeeringute mõistlikkusest annab muuhulgas tunnistust suur huvi Eesti Energia võlakirjadesse investeerimise vastu. «Raha liigutamine» ei ole loogiline ega vajalik, kui riik soovib investeerida Eesti Energiasse.
Väide 5: «Kui siin on ebaseaduslik riigiabi, siis see läheb maksumaksjale väga palju maksma, ja sellepärast me tahamegi, et kohus kontrolliks, kas on ebaseaduslik riigiabi,» sõnas vandeadvokaat.
Kommentaar: Maksumaksjale läheb maksma see, kui Eesti Energia Tootsi tuuleparki välja ei ehita, kuna ühe energiaühiku pealt makstakse tootjatele sellisel juhul rohkem toetust. Seega elektritarbijad saavad oma raha eest vähem taastuvenergiat.
Asjaolu, et Tootsi tuulepargi kompleksiga seotud otsuseid on vaidlustanud ettevõte, kes on suurim olemasolev tuuleenergiast elektritootja Eestis, seab kahtluse alla selle ettevõtte õigusesindaja väited, et kinnistule enampakkumise korraldamine võimaldaks automaatselt lahendada käivitatud vaidlused. Pigem annaks see võimaluse luua üha uusi vaidlustusvõimalusi, eesmärgiga säilitada tänased rahavood praegustele turuosalistele.
Väide 6: Riigiabi ja Estonian Air
Kommentaar: Tootsi suursoo maa-alaga tehtud otsus on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega ning sellest tulenevalt ei ole tegemist riigiabiga. Väga oluline erinevus praeguse olukorra ja Estonian Air'i vahel on asjaolu, et Estonian Air oli raskustes olev ettevõte, mida Eesti Energia ei ole.
Samuti, kui Estonian Air'i toetamisel võis Euroopa Komisjoni hinnangul puududa majanduslik mõte ja väidetavalt oli eesmärgiks Eesti riigi üldiste huvide jaoks kasulike lennuliinide toetamine, siis antud projekti puhul on riigil Eesti Energia aktsionäri ja investorina selge ja erainvestoriga sarnane majanduslik huvi ning selliste huvide kaitsmiseks ja edendamiseks vastavad otsused ongi tehtud.
Seejuures on oluline märkida, et riik lähtub Eesti Energiasse investeerimisel eelkõige Eesti Energia üldisest käekäigust ja kogu investeeringute portfellist, mitte vaid konkreetsetest projektidest üksikuna.
Väide 7: Eksitav info taastuvenergia toetuste graafikus
Kommentaar: Artikli juures toodud taastuvenergia toetusi illustreeriv graafik sisaldab kõiki taastuvenergia toetusi, kuid kuna kogu artikkel räägib vaid tuuleenergiast, jääb lugejale mulje, nagu need toetuste summad oleksid toodud vaid tuuleenergia kohta. Seega on graafik eksitav.
Suurimat riigipoolset toetust tuuleenergia tootmise eest saab 4Energia, graafikult on 4Energia osas puudu Roheline Ring Tuulepargid OÜ andmed, mis on alates 2016 koos Tooma Tuulepargiga uues ettevõttes – Hanila Tuulepargid OÜ.
Eesti Energia kohta on esitatud kõik taastuvenergia toetused, sh Iru elektrijaama ja Keila-Joa hüdroelektrijaama toetused, mis ei ole kuidagi seotud tuuleenergiale makstavate toetustega. Lisaks on EE toetuste sisse arvatud Vanaküla tuulepargi toodang, mis kuulub 4Energiale.
NB! Ainult tuule eest makstavad toetused tootjate järgi (2016. a 12. kuu tulemusi pole avaldatud):
Tuuleenergia ettevõte | 2016. aasta 11 kuud (eur) | 2015. aasta (eur) |
Nelja Energia OÜ | 11 657 058 | 17 029 072 |
Eesti Energia AS | 8 607 248 | 11 435 038 |
Tuuleenergia OÜ | 1 287 510 | 1 520 571 |
Eesti Elekter AS | 817 258 | 1 064 605 |
Five Wind Energy (endine Baltic Workboats AS) | 544 805 | 620 582 |
Green Electric OÜ | 169 053 | 219 995 |
Baltic Wind Energy OÜ | 162 977 | 193 632 |
Väiketootjad | 102 391 | 151 075 |
Kokku | 23 438 642 | 32 234 570 |
Allikas: Eesti Energia
Loe lisaks:
/nginx/o/2022/11/25/14983154t1hdbc5.jpg)