Seitse rahamüüti, mis takistavad rikkaks saamast

Foto: Panthermedia/Benedetta Barbanti

Rahateenimise kohta levib mitmeid müüte ja rahvalikke ütlemisi – näiteks «raha ei kasva puu otsas». Need võivad aga panna inimesi uskuma, et rikkaks saamine on vaid luksus vähestele inimestele.

Finantsekspertide ja edukate inimeste arvates ei pea iga väide rahateenimise ja rikastumise kohta sugugi paika. Business Insider reastas seitse müüti, mida peaks ignoreerima, kui tahad siiski edukat elustiili saavutada.

Et rikastuda, peab raha olema. Kinnisvarasaidi BiggerPockets asepresidendi Scott Trenchi arvates on see üks suurimaid valesid, mida inimesed usuvad. Nimelt vaadatakse pigem lõpptulemust ega küsita endalt, mida võis see inimene teha, et edukaks saada. Trench märkis, et kõige lihtsam viis selleks on kulutada vähem kui teenid ning investeerida hoolikalt. «Inimesed arvavad ka, et investeerimine on midagi passiivset ning rikkad loobivad sellega raha lihtsalt tuulde. Tegelikult vaadatakse iga potentsiaalne investeering hoolikalt läbi ning hinnatakse selle võimalikku edukust. Suur osa jõukaid inimesi investeerivad aktiivselt ja omavad mitmeid investeeringuid,» kirjeldas ta.

Raha ei kasva puu otsas. Rahanduseksperdid arvavad, et piltlikult võib siiski nii öelda – tegu pole aga rahapuuga, vaid ideedega. Multimiljonär Steve Siebold toob välja, et see tekitab arvamuse, et raha on alati vähe ja seda on raske teenida. «Selle asemel peaks seda vaatlema kui lihtsat võimalust nutikate ideede abil teenida. Raha ei pruugigi puu otsas kasvada, kuid on printsiibid, mis selle kasvama panevad. Selleks pead endale väljakutseid seadma, olenemata kes sa oled ja milline on sinu staatus,» soovitas ta.

Raha on kogu kurja juur. Goozleology tegevjuht Ed Brancheau mäletab lapsepõlvest sellele viitavat eelkõige vanaema. Ütlus pärineb aga Piiblist ning tegelik viide on  «Rahaarmastus on kõikide pahede juur». «Niimoodi oli päris raske raha koguda ilma tundmata, et teed midagi kurja. Samas see täielik tsitaat näitab, et raha on võimalik omada ka kurjust tundmata. Kui sellest teada sain, võttis see minult maha pinget, mille olemasolust ma ei teadnudki,» rääkis ta.

Säästetud raha on teenitud raha. Ka see tekitab valearvamusi, sest viitab, et säästmine on peamine nipp rikkaks saamisel. See omakorda suunab inimesed pidevalt mõne sendi säästmisele, mistõttu ei pruugi nad näha suuremat üldpilti. «Kui paned kogu oma energia väikeste summade säästmisele, võid maha magada hoopis suuremad võimalused teenida raha originaalsete ideede või heade investeeringutega,» soovitas Siebold.

Uus päev, uus raha. See loob arvamuse, et aeg võrdub rahaga, kuid alati pole see nii. «Nii jääb mulje, et rahateenimine on otseses suhtes ajaga, kuigi tegelikult nõuab rikastumine laiemat mõtlemist. Alati pole see seotud pikkade töötundidega, vaid rohkem teadmiste ja oskustega, kuidas vähema aja jooksul raha hästi teenima panna,» rääkis Siebold.

Autot, maja ja haridust vaadeldakse isikliku varana. Trenchi arvates pole need alati väärt investeeringud, kuna viivad pigem raha välja kui toovad sisse. Sõltuvalt nende maksumusest võid olla aastaid võlgadega või laenumaksetega kimpus. «Kindlasti võib siin vaielda, et maja ostmine on odavam kui igakuine üürimine ning ülikoolis käimine tagab võimaluse paremateks sissetulekuteks. Samas kriitiliselt mõeldes ei tee need sind rikkaks – parim, mida võid loota, on keskklassi kuulumine,» nentis ta. Kui rikkus on eesmärk, siis peaks investeerima asjadesse, mille väärtus on kasvav – näiteks kinnisvara, aktsiad ja võlakirjad.

Rikkad inimesed on isekad ja ülbed. Levinud on ka arvamus, et rikkaks saada soovijad peavad julgema minna üle laipade ning malbetel sellesse maailma asja pole. Samas on tõsi, et rikastumine nõuab aega ja pühendumist ning sealjuures peadki keskenduma vaid iseenda eesmärkidele. «Inimesed on justkui programmeeritud panema teiste vajadused enda omadest ettepoole. See on aga kõige hullem nõu, mida rikastumise puhul anda. Sel perioodil ongi loogiline keskenduda vaid endale. Kui oled juba midagi suurt saavutanud, siis on veel aega ühiskonnale midagi tagasi anda näiteks heategevuse näol,» märkis Siebold.