/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/01/18/6259481t1had0b.jpg)
Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis kohustab elektri jaotusvõrgu pidajaid andma enda elektripostid maapiirkonnas kasutusse ka lairibavõrgu levitamiseks.
Riigikogu seadustas kiire interneti rajamise elektriposti otsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lairibavõrgu töörühma esimees Andres Metsoja sõnas, kiire interneti lairiba ligipääsu ja ehitusmaksumust saab oluliselt vähendada võttes kasutusele senised infrastruktuurid.
«Piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikuks taristuks elektripostid. Seadus on suunatud eelkõige füüsilise taristu omanike kasutuses olevate elektripostide kasutamisele, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente, kuid laieneb ka kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele,» selgitas ta.
Metsoja rõhutas, et regulatiivne pool on nüüd korda seatud, kuid sama oluline on ka rahaliste vahendite olemasolu, et ülikiire internet jõuaks igasse kodusse – nii linnades kui maal.
«Uues valitsuskoalitsioonis on kokkulepitud ülikiire internetiühenduse viimisest ettevõtetesse ja kodudesse saab olema üheks riigi investeeringute prioriteediks. Juurdepääsuvõrkude rajamist toetatakse 10 mln euroga aastas. Seda tingimusel, et sellesse panustavad vähemalt sama palju ka kohalikud omavalitused ja äriettevõtted. See on väga suur samm edasi, arvestades, et siiani on ehitatud uusi ühendusi mõne miljoni eest aastas,» rääkis ta.
Lairibavõrgu väljaehitamisega luuakse eeldused e-teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemiseks. «See on samm e-Eesti kuvandi tugevdamiseks,» lõpetas Metsoja.
Eelnõu puudutab Eestis tegutsevat 27 elektri jaotusvõrguettevõtjat, kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Nendest suurim on Elektrilevi OÜ, kelle turuosa moodustab 87,5 protsenti, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja Lääne-Eestis tegutsev Imatra Elekter AS.