/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2015/05/06/4033329t1h6f76.jpg)
Toiduraiskamist püütakse Eestis ühise koostöö abil aina vähendada - suur osa selles on nii toidupangal kui ka poekettidel ja toitlustusasutustel, samas vajab tõstmist ka inimeste enda teadlikkus.
Toiduraiskamise vähendamine päästaks veel miljoneid kilosid toitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidupanga juht Piet Boerefijn märkis, et seitsmeaastase tegevusaja jooksul on nad päästnud umbes 1,1 miljonit kilo toitu. «TAI, keskkonnaministeerium ja teised organisatsioonid võiks palju rohkem teha, et teadlikkust tõsta. Ma arvan, et on riigi ülesanne informeerida oma kodanikke, kas või maksuselguse seisukohast. Euroopas on palju riike, kus toiduannetajad ettevõtted saavad hiljem makse tagasi. Eestis seda ei ole,» sõnas ta.
Ta tõi näite Hollandist, kus on üks riiklik keskus, mis tegeleb toiduteemaga. Eestis oleks tema sõnul samuti vaja midagi taolist, et rohkem tegeleda toiduga, millealaseid teemasid (tervislik toit, toiduraiskamine jm) on palju.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek sõnas siiski, et toidujäätmete tekkimise alased uuringud näitasid Eestit väga positiivsena - võrreldes Euroopa riikidega ei visata Eestis palju toitu ära.
Toidukohtadest üle jäävaid päevapraade jm aitab inimesteni toimetada ResQ äpp. «Meie keskendume, kui nii võib öelda, kõige väärtuslikumale toidujäätmele – päästame toitu kohtadest, kus tehakse iga päev värske söök: restoranid, hotellid ja teised toitlustusasutused. Neil tekib ka palju jäätmeid. Oleme 11 kuuga päästnud äraviskamisest umbes 110 000 portsjonit,» rääkis ResQ Clubi esindaja Tuure Parkkinen.
Oma osa annavad ka poeketid. Näiteks Rimis tehakse programme ja korraldatakse kampaaniaid, millega inimeste teadlikkust tõsta. «Kas või näiteks seda, mida tähendavad «parim enne» ja «kõlblik kuni». Seda tulebki üle kordama jääda. Oleme ka juba välja mõelnud järgmise teavituskampaania, mis aitab klientidel mõelda, leida lahendusi, mida teha enim prügikasti minevate toiduainetega,» lisas Rimi pressiesindaja Katrin Bats.
Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi arvab aga, et toiduannetamise protsess on siiski üsna keerukas. «Õigusselguse suurendamine on kindlasti väga oluline,» ütles ta. Kaupmeeste liidul on kolm teemat, kuidas toidujäätmete teemaga tegeleda, millega tegeleda üldises koordineerivas vormis. Nad aitavad kaupmehel paremini prognoosida müüke, koostöös tarnijatega efektiivistada tarneahelat ja klientidel vähem raisata ning tõsta teadlikkust.
Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud teavituskampaania «Tarbi toitu targalt» eesmärk on koondada avalikkuse tähelepanu toidu raiskamise probleemile ning pakkuda teavet ning häid nippe selleks, et Eestis satuks vähem toidukaupa prügikasti.