Ettevõtluskontot saaks füüsiline isik kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ning kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas, selgub ettepanekust, mille rahandusminister Sven Sester esitab neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel. Juriidilisele isikule teenuseid müüa ei saa, et vältida kuritarvitusi.
Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustab riik Sesteri plaani järgi madalama 20-protsendilise maksumääraga, kusjuures see katab nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui kohustusliku kogumispensioni makse.
Maksude arvestamine broneeritakse ja kantakse maksu- ja tolliametile (MTA) kohe, kui tulu kommertspankade loodud spetsiaalsele kontole laekub. Maksu hakkab riik seejuures plaani järgi arvutama käibelt ning kulusid maha ei arvata.
Laekunud 20-protsendise maksumääraga võetud maks jaguneb proportsionaalselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse (KOV) eelarvetesse ning ravi- ja pensionikindlustuse vahenditesse. Tulumaksu osa on seejuures 20/55, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13/55, pensionikindlustuse osa 20/55 ning kogumispensioni makse osa 2/55 laekunud tulust.
Sotsiaalsete tagatiste saamise õigus sõltub aga sellest, kui suured on tasutud summad. Näiteks ravikindlustuse saamiseks on vaja, et haigekassale laekuks eelneva kuu eest kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga võrdne summa. See tähendab, et kuus tuleb teenida vähemalt 1300 eurot tulu.
Töötuskindlustusega ettevõtluskonto kasutaja kaetud ei ole ning ei saa töötuks jäämise korral ka hüvitist. Samas võib ettevõtluskonto kasutaja saada tavapärast riigieelarvest rahastatavat töötutoetust ning töötukassa tööturuteenuseid.
Vajadust ettevõtluskonto järele põhjendab Sester eelkõige sellega, et kuigi füüsiliste isikute vahelised võlaõiguslikud lepingud ei ole väga harvad valdkondades nagu lapsehoid või majapidamisteenused, tasutakse neilt maksud väga vähestel juhtudel, kuna vajalik paberimajandus on väga ulatuslik. Samuti on praegune maksukoormus sellisel puhul üsna kõrge.