/nginx/o/2017/01/16/6255055t1hd598.jpg)
LHV hinnangul peab valitsus küpsetele ettevõtetele tehtava maksuerandi puhul välja mõtlema lahenduse ka eraisiku investeerimiskontole, kuna niigi keeruline kord muutuks ilmselt veel keerulisemaks ning eraisikuna investeerimine võib osutuda kahjumlikumaks kui juriidilise isikuna tegutsemine.
Rahandusministeeriumil on valminud plaan, mille järgi peaksid regulaarselt dividendi maksvad ettevõtted tasuma sellelt summalt tulumaksu vaid 14 protsenti. Kui tulu laekub aga eraisikule, siis hakkaks riik plaani kohaselt laekuvalt tulult kinni pidama täiendavad 7 protsenti tulumaksu, et vältida motivatsiooni maksta niinimetatud dividendipalka.
«Rahandusministeerium peab antud juhul läbi mõtlema ka eraisiku investeerimiskonto lahenduse. Kui eraisikule kehtestatakse selline lisamakse nõue, siis kuidas seda teostada investeerimiskonto puhul?» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi BNS-ile.
Ta märkis, et seni on kehtinud kord, et kui dividendide tulumaks on makstud, siis saab eraisik investeerimiskonto korral dividendimakse kajastada sissemaksena. «Kui tuleb maksta lisaks tulumaksu, siis kas antud dividendimakset tuleb siis osaliselt kajastada sissemaksena?»
«Üsna keeruline süsteem läheb sellisel juhul veelgi keerulisemaks. Ka niinimetatud vana maksusüsteemi kasutajal on selgelt kahjumlikum tegutseda kui osaühingu alt. Lisaks toovad sellised erisused kaasa lisamuresid maksude deklareerimisel, mis rõõmustavad vaid maksunõustajaid,» rääkis Vallikivi.
«Investeerimist ilmselt vähemaks ei jää, kuid selle halduskoormus tõuseb nii riigi kui eraisiku jaoks,» märkis LHV maakletegevuse juht.
Rahandusministeeriumi esindaja ei soovinud BNS-ile kommenteerida, kas ministeerium on esialgse plaani koostamise raames analüüsinud ka investeerimiskonto süsteemi kasutavate eraisikute olukorda või plaanib seda teha eelnõu välja töötamise käigus.
Niinimetatud küpsete ettevõtete madal 14-protsendiline tulumaksumäär jõustub ilmselt 2018. aastal, madalat maksumäära hakkab riik arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil; eraisik peab säärase tulu pealt aga ise lisamaksu tasuma.
Madalam maksumäär küpsetele ettevõtetele tähendab rahandusministeeriumi hinnangul muuhulgas, et eraisikute maksustamise süsteem tuleb üle vaadata. Praegu Eesti residendist äriühingult saadud dividendi Eesti füüsilisest isikust residendi käes ei maksustata.
«Vältimaks täiendava motivatsiooni tekitamist nii öelda dividendipalga maksmiseks, tuleks füüsilisele isikule makstavaid dividende saaja tasandil edaspidi täiendavalt maksustada, et hoida summeeritud maksukohustus 20 protsendi tasemel,» seisab plaanis.
Seega tuleb rahandusministeeriumil 14-protsendilise tulumaksuga maksustatud kasumi osast füüsilisele isikule jaotatud dividendilt täiendavalt kinni pidada 7 protsenti tulumaksu. Olulisi erandeid kava ette ei näe, kui tegu pole just residendiga mõnes riigis, millega Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)