«Kindlasti on riigil vajalik takistada raha Eestist väljaviimist laenude kaudu, aga tänapäevast Eesti avatud majandust silmas pidades võib see piirata oluliselt Eesti ettevõtjaid,» ütles Pwc maksuosakonna juht Hannes Lentsius BNS-ile. «Riigi murekoht on arusaadav, aga pandimaks praegusel kujul on liiga radikaalne – maksustamine ei tohi halvata Eesti ärikeskkonda ja piirata kontsernisisest laenamist,» lisas ta.
Ta märkis, et sarnased piirangud tuleb kehtestada nii Euroopa Liidu (EL) sisestele kui ka kodumaistele tehingutele. See tekitab olukorra, kus ka Eesti kontserniettevõtjate vahel rahalisi vahendeid laenates on vajalik tasuda tulumaksu, mis aga teatud tüüpi investeeringute või majandusharude puhul võib tekitada tõsise probleemi.
«Teiseks peaks ühetaolise maksustamise seisukohast hõlmama nimetatud reegliga nii laenud kui ka nendega majanduslikult võrreldavad finantsinstrumendid nagu ettemaksed, deposiidid, käendused ja muu selline,» ütles Lentsius. Näiteks võib olla maksustatav ühe ettevõtja poolt teise kontserniettevõtja eest pangale tagatise või garantii andmine, sest see tuleks võrdsustada ja maksustada võrdselt laenu või dividendijaotisena.
«Kolmandaks on riigil ka hetkel võimalik maksustada väljaantud laene, kui need on oma majanduslikult sisult kasumieraldised,» rääkis Lentsius ja viitas Riigikohtu 2007. aasta otsusele, milles kohus otsustas, et kui algselt ettevõtlusega seotud laenu lepingutingimusi hiljem muudetakse, võib laen osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuuluda tulumaksuga maksustamisele.
«Kokkuvõtvalt võib põhimõtteliselt nõustuda vajadusega piirata vabade vahendite Eestist välja viimist, aga pandimaksu reeglid peavad olema selged, ühetaolised ja võimalikult vähe takistama ettevõtjate tegevusvabadust kontsernisiseselt üksteise finantseerimist,» rääkis Pwc maksuosakonna juht.