Lugeja küsib: kas töökompleks peab olema hooldatud?

Libe hommik Tallinnas. Foto: Erik Prozes

«Meie ettevõtte töötajad peavad päevas mitu korda liikuma olmehoone ja tootmistsehhi vahet. Eile oleks ühele jääpurikas katuseräästast peaaegu pähe kukkunud. Nädal tagasi teine töötaja kukkus ja põrutas selja ära. Kas väljas olev liikumistee peab olema hooldatud?»

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Ka väljas olev ettevõtte territoorium on osa töökeskkonnast ja selle ohutuse peab tagama tööandja. Kui töötajad peavad liikuma ettevõtte territooriumil ühest hoonest teise, peab olema läbi mõeldud, millist teed selleks kasutada ja kuidas tagada seal ohutus.

Suvel võib ohutuse osas olla kõige tähtsam, et territooriumil sõitvad autod ja jalgsi liikujad oleks eraldatud. Talvel lisandub siia veel mitu aspekti. Esmalt, et liikumisteed ei oleks libedad ja teiseks, et hoonete lähedal kõndides ei oleks ohtu katuselt langevast lumest või jääpurikatest.

Liikumisteed peaksid olema eemal kohtadest, kuhu katuselt võivad langevad purikad või lumi. Kui liikumistee on sellise koha läheduses, tuleb ohtlik koht kogu ulatuses piirestada näiteks kilelindiga, et töötajad oskaksid hoiduda kõndimisest ohtlikus kohas.

Jalgsi liikumiseks mõeldud kohad tuleb hoida lumest võimalikult puhtad ja neil tuleb vajadusel teha libedusetõrjet kas liiva, peene killustiku või muu sarnasega. Vahetevahel peab mõni töötaja õigeks kasutada kõige otsemat rada, kuid lume all võib olla konarlik ja libe pind ning seal on kukkumine lihtne juhtuma. Õige on jälgida ka kaastöötajate käitumist ja nende ohtlikku tegutsemist märgates rääkida sellest neile ja tööandjale. Samuti peab tööandja reageerima, kui ta näeb inimeste liikumist või liikumisjälgi kohtades, kus asumine võib olla ohtlik.