/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/08/1418856t1h9443.jpg)
Niinimetatud küpsete ettevõtete madal 14-protsendiline tulumaksumäär jõustub ilmselt 2018. aastal, madalat maksumäära hakkab riik arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil; eraisik peab säärase tulu pealt aga ise lisamaksu tasuma.
Dividendimaksjate 14-protsendine maksumäär tuleb ilmselt tuleval aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kord maksustada kasumit tulumaksuga selle jaotamisel, mitte teenimisel loodi kiiresti arenevale noorele majandusele, kus tuli soodustada kasumi reinvesteerimist, seisneb plaanis, mida rahandusminister Sven Sester tutvustab neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.
«Vahepeal on paljud äriühingud jõudnud arengufaasist küpsusfaasi, kuid oma dividendipoliitikas käituvad siiski arengufaasis oleva ettevõtjana,» seisab kavas. Nii on küpsusfaasi jõudnud ülekapitaliseeritud, jaotamata kasumi kogumaht suureneb iga-aastaselt ja potentsiaalne maksutulu jääb riigil kogumata.
Seetõttu peaks Sesteri hinnangul kehtestama küpsetele firmadele madalama maksumäära. See peaks olema piisavalt väike, et motiveeriks ettevõtteid dividendipoliitikat muutma ja oleks konkurentsivõimeline Baltikumi kontekstis.
«Sobiv madalam tulumaksumäär võiks olla 14 protsenti, mis on ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui senine 20-protsendiline tulumaksumäär ja oleks välisinvesteeringute Eestisse meelitamisel konkurentsivõimeline Läti ja Leedu 15-protsendilise tulumaksumääraga,» märgib rahandusministeerium kavas.
Kasumi jaotamine peaks olema rahandusministeeriumi hinnangul stabiilne, kuna see võimaldaks paremini riigitulusid planeerida. Nii tulekski madala maksumääraga premeerida just stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid, võttes baasiks eelneva kolme aasta jooksul maksustamiseks kuulunud kasumi.
«Ainult Eestis maksustatud kasumi arvestamine on oluline, sest see välistab vabastusmeetodi tõttu siinsest tulumaksust vabastatud jaotatud kasumi hõlmamise soodsama maksubaasi kujunemise arvutustesse ning eesmärk on motiveerida äriühinguid just Eestis teenitud ja siin maksustamisele kuuluvat kasumit jaotama,» seisab kavas.
Madalam maksumäär küpsetele ettevõtetele tähendab rahandusministeeriumi hinnangul, et eraisikute maksustamise süsteem tuleb üle vaadata. Praegu Eesti residendist äriühingult saadud dividendi Eesti füüsilisest isikust residendi käes ei maksustata.
«Vältimaks täiendava motivatsiooni tekitamist nii öelda dividendipalga maksmiseks, tuleks füüsilisele isikule makstavaid dividende saaja tasandil edaspidi täiendavalt maksustada, et hoida summeeritud maksukohustus 20 protsendi tasemel,» seisab plaanis.
Seega tuleb rahandusministeeriumil 14-protsendilise tulumaksuga maksustatud kasumi osast füüsilisele isikule jaotatud dividendilt täiendavalt kinni pidada 7 protsenti tulumaksu. Olulisi erandeid kava ette ei näe, kui tegu pole just residendiga mõnes riigis, millega Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu.
Küll aga märgib rahandusministeerium, et tagada tuleb, et füüsilise isiku tasandil ei tekiks erinevust Eesti äriühingult saadud dividendi ja välismaa firmalt saadud dividendi maksustamisel, kuna muidu võib tekkida probleeme Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise või asutamisvabaduse reeglitega.
Küpseteks ettevõteteks peetakse neid ettevõtteid, kes on vähemalt kolm aastat järjest maksnud dividende.