Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ungari palkas kuvandit lappima Briti PR-firmad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ungari peaminister Viktor Orban.
Ungari peaminister Viktor Orban. Foto: SCANPIX

Ungari on teinud Londoni PR-firmale ja poliitilisele lobigrupile ülesandeks parandada riigi räsitud imagot ning veenda investoreid, et madjarite maa majandus- ja rahanduspoliitika on heades kätes.

Sammu taustaks on rahvusvaheline protestikisa Ungari vastuolulise meediaseaduse aadressil, mis kriitikute sõnutsi riivab pressivabadust. Mille peale Euroopa Komisjon nõudis, et seadust muudetaks.

Financial Times sai teada, et Budapesti palgal on käesolevaga «strateegilise kommunikatsiooni konsultatsiooni firma» Project Associates, samuti finantsalase suhtekorralduse firma Financial Dynamics.

Abiliste tööülesanne on tegeleda majandusküsimustega.

Tüli meediaseaduse pärast õõnestas kohe alguses Ungari kuuekuist eesistumist Euroopa Liidus ning vallandas süüdistused – mida Budapest raevukalt tõrjus – et Ungari valitsus kaldub autoritaarsuse suunas.

Ühtlasi langeb PR-abiliste palkamine kokku struktuursete reformide paketi käivitamisega, mille abil valitsus kavatseb kärpida riigivõlga ja veenda krediidireitinguagentuure, et nad Ungari reitingut seda järjekordse pügala jagu kärpides rämpstasemele ei kukutaks.

Juba enne Ungarit on terve rodu valitsusi suhtekorraldus-konsultante kasutanud, üritamaks korrigeerida seda, mida avalikkus ja finantsturud nende arust ekslikult ette kujutavad.

Financial Dynamics oli ka Islandi teenistuses ning on varasemalt olnud toeks ja abiks nii Kreekale kui võlgades rabelenud Dubai Worldile. Project Associates on aga teinud samasugust tööd Gruusia valitsuse hüvanguks.

Ungari PR-rünnak läheb täie rauaga lahti tuleval nädalal, kui valitsuse avalike suhete eest vastutav riigisekretär saabub Londonisse investeerimisühingutele Ungari reformidest kõnelema.

Ministrid on juba kandnud hoolt selle eest, et sotsiaalkärpeid nimetataks «struktuurseks reformiks» ja mitte «kasinuseks» – sest nagu valitsus kinnitamast ei väsi: kasinust ei tule.

Samal ajal kavatseb Ungari parlamendikomitee esmaspäeval oma uusi volituse rakendada ja istutada keskpanga rahapoliitika komiteesse neli liiget «väljastpoolt».

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet hoiatas neljapäeval, et Euroopa Komisjon võib Ungari valitsuse kohtusse kaevata – pärast seda, kui viimane võttis oma keskpanga presidendilt õiguse keskpankureid parlamendikomitee liikmeteks määrata ja kärpis ka ta palka.

Üha enam paistab leidvat kinnitust kriitikute kartus, et valitsus üritab keskpanga rahapoliitikat oma kontrolli alla saada. Sest ministrid on juba korduvalt hiljutisi kursikergitusi kritiseerinud.

Ungari avaliku kuvandiga on olnud halvad lood juba mullusest aprillist alates, mil populistlik konservatiivne erakond Fidesz pretsedenditu kahe-kolmandikulise häälteenamusega võimule põrutas.

Analüütikud on seadnud küsimärgi alla valitsuse ebaortodokssed eelarvemeetmed: näiteks kontinendi suurima pangamaksu, erapensionifondide kaaperdamise ja peamiselt välisomanduses olevate firmade pihta suunatud «sektorimaksud».

Kuigi peaminister Viktor Orban on jätkuvalt küllaltki populaarne, kritiseeritakse teda välismaal demokraatia kaitsemehhanismide kallale kippumises. Näiteks on ta kärpinud sõltumatute asutuste nagu konstitutsioonikohtu ja eelarvenõukogu volitusi.

Aina hullemaks on kuvand läinud terve rea «kommunikatsiooniämbrite» tõttu. Kõige saatuslikumasse neist astuti juunikuus, mil valitsusametnikud võrdlesid riigi rahanduslikke raskusi Kreekaga. Ja tõttasid siis end kiirkorras korrigeerima.

Need apsakad on aga tõmmanud tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et Ungari majanduslik tervis on oluliselt paranenud pärast seda, kui nad 2008. aastal Rahvusvaheliselt Valuutafondilt 20 miljardi euro jagu abi pidid paluma.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles