Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Elektromagnetkiirguse eest kaitsvad tooted – uskuda või mitte?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Panthermedia/Leung Cho Pan

Levima on hakanud tooted, mis lubavad inimest kaitsta elektromagnetkiirguse kahjuliku mõju eest. TTÜ laboris katsetati selliseid imetooteid ning leiti, et tegu on vaid inimeste eksitamisega.

Kuigi igasugused elektriseadmed peaksid olema ohutud ja vastama kõikvõimalikele standarditele, tekib siiski küsimus, kas ja kui palju elektromagnetkiirgus inimese organismi mõjutab? Just kergeusklikele on turule toodud isikukaitsevahendid, mis lubavad kaitsta  kiirguse kahjuliku mõju eest.

Veebipoodides müüdavate kiirgusvastaste toodete kohta lubatakse, et need neelavad, kannavad üle ja vähendavad kiirguse mõju kuni 98 protsendi ulatuses. Reklaamides tuuakse välja, et nende imetoodete kasutamine on sama elementaarne kui autos turvavöö kinnitamine ning rõhutatakse lapsevanema loomuomasele hoolivusele oma lapse tervise ja tuleviku pärast.

Miks näiteks juhtivad nutiseadmete tootjad ei müü elektromagnetkiirguse eest kaitsvaid tooteid? Kui suure probleemiga me tegelikult silmitsi seisame ja kas imetoodete näol on tõepoolest olemas lahendus või on tegemist hoopis tarbijate eksiteele viimisega?

Kuna tegemist on küsimusi tekitava teemaga, otsustas tarbijakaitseamet tellida turul leiduvate kiirgusvastaste toodete toime testimise. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi elektromagnetilise ühilduvuse laboriga viidi läbi selliste toodete katsed.

Testimisel kontrollitud kiirgusevastased isikukaitsevahendid olid mõeldud inimese keha vahetus läheduses olevate elektromagnetväljade mõju nõrgendamiseks. Paljude toodete kohta on märgitud, et need mõjutavad otseselt telefoniga rääkimise ajal inimese pea lähedal olevat elektromagnetvälja. Toodete hulka kuulusid mitmesugused kleepsud, mobiilikotid, kõrvaklapid ning laavaripats.

Enamike juhiste järgi tuli tooted paigaldada mobiiltelefoni korpusele. Esmalt testiti tooteid nii, et kiirguse allika (mobiiltelefoni) juurdepandi kiirguse eest kaitsev vahend, teisel katsel aga mõõdeti tulemusi ilma kaitsevahendita. Tulemuste võrdlemisel selgus, et ühelgi tootel polnud lubatud elektromagnetkiirgust vähendavat mõju.

Veelgi enam – selgus, et teatud juhtudel võib kiirgust vähendada püüdva materjali kasutamine provotseerida mobiiltelefoni veelgi tugevamat kiirgusvälja kasutama ning tegemist võib olla isegi vastupidise efektiga.

Pisike kleeps ei muuda kindlasti olematuks telefoni tekitatavat elektromagnetkiirgust. Telefon kasutab kiirgust selleks, et vahetada andmeid tugijaamaga ja edastada kõne. Siin on vastuolu - mobiiltelefoni levis olemiseks on kiirgust vaja ning tavapärases kasutuses ei õnnestu elektromagnetkiirgusvälja tugevust vähendada selliselt, et levi püsiks sama heal tasemel.

Keskkonnaamet juhib samuti tähelepanu, et laavakiviripatsid sisaldavad looduslikku radioaktiivset tooriumi ja tekitavad alfakiirgust - mitte küll ohtlikul määral, kuid alfakiirgusel puudub samuti mõju elektromagnetkiirgusele ja seetõttu reklaamitud efekti ese ei oma.

Keskkonnaamet selgitas lisaks, et kiirgusseadusega on keelatud radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikakaupadele nende valmistamisel. Samuti on keelatud radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- või väljavedu.

Ameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo peaspetsialisti Alar Poldi sõnul ei ole antud juhul tegemist radioaktiivse aine lisamisega, vaid ese on tervenisti valmistatud radioaktiivsest materjalist.

«Võib vaielda, kas tegemist on ehtega, kuid kuna eseme pealispinnal on reljeefne ornament ja muu funktsioon sellel puudub, siis pigem on. Tooriumi radioaktiivsus jääb küll alla lubatud piiri, kuid igal juhul on eseme kandmine vastuolus kiirgusallika kasutamise põhjendamise printsiibiga, sest sellise ehte saaks valmistada ka muust materjalist. Keskkonnaamet ei soovita antud toodet kasutada,» selgitas Polt.

Tarbijakaitseamet paneb südamele, et igasugustesse imetoodetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult ning kaaluda nende ostmist hoolikalt. Juhul, kui kaupleja pakkumised ja reklaamtekstid on üles leidnud sinu isikliku valupunkti, püüa siiski jääda objektiivseks ning hankida teema kohta võimalikult palju teavet.

Arvesta alati, et imetoodete müüjad püüavad sinuni jõuda just nõrku kohti otsides. Ole neist samm ees!

Tagasi üles