Üheksa levinud viga, mida tehakse pasta valmistamisel

Pasta on üks odavamaid koduseid roogi. Foto: Toomas Tatar / Õhtuleht

Pasta näib küll lihtne roog, kuid ka seda on võimalik untsu keerata - enamasti sellega, et pingutad liiga palju.

Pott on liiga väike. See on üks levinumaid vigu, kirjutab portaal Mashed. Pasta keetmisel tasub võtta pigem üks oma suuremaid potte ning täita see viie kuni kuue liitri veega. Suurem ruum kindlustab selle, et pastat ei pea murdma väikesteks tükkideks. See ei jää ka kleepuv, kuna seda on lihtsam segada. Kokk Michael Symon märkis näiteks, et kui paned pasta vähese vee sisse, siis alandab see vee temperatuuri oluliselt rohkem, seega võtab kauem aega ka keetmine.

Võtad juhiseid liiga tõsiselt. Igal pastal on mingisugune juhis, kui kaua seda keetma peaks. Toiduajakirja Good Housekeeping toimetaja Sherry Rujikarn tuletas meelde, et juhised ei pea tingimata olema kivisse raiutud, vaid tasuks jälgida ka enda tunnetust. Keetmist ei pea lõpetama kohe kümne minuti möödudes, kui pakile on märgitud kümme minutit. Rujikarni kogemuse põhjal peab pakil viidatu paika umbes pooltel juhtudest. Seega maitse pastat aegajalt ning jälgi seda hoolikalt, et see samas ka üle ei keeks.

Unustad soola. Pakil on ka enamasti juhis, et pastat võiks keeta kergelt soolatud vees. Võibolla on tegu sooviga soola vältida, võibolla lihtsalt laiskuse või hajameelsusega, aga paljud ei arvesta seda nõuannet. Toiduajakirja toimetaja Kelly Foster rõhutas samamoodi, et pasta vajab veidikest soola, sest ilma selleta võib tulemuseks olla limane pasta. Viie-kuue liitri kohta võib pastale julgelt lisada teelusikatäie soola. Kuna pasta ei ima samas soola endasse, ei pea muretsema ka liigse soolatarbimise pärast.

Lisad liiga palju rasvainet või muid lisandeid. Iga Itaalia kokk oleks uhke serveerides eredavärviliste köögiviljade ja teiste lisanditega pastat. Samas kipuvad inimesed liialt üle mõtlema ning lisama pastale ohtralt juustu, koort, võid vm. Iga rammus lisand toidus jätab aga jälje inimese taljejoonele. See võib ära võtta ka pastale iseloomuliku tärkliserikka maitse. Pastale ei ole vajalik lisada õli ega võid, mis teevad pasta libedaks – seetõttu ei jää muud lisandid sinna külge.

Unustad segada. Kui pasta keeb, on ka üks suurimaid vigu selle lihtsalt ära unustamine. Kokk Lidia Bastianich väidab, et kui pastat mitte segada, hakkab see kokku kleepuma ning tulemuseks on ühtlane pastamass, mis kõlbab vaid minemaviskamiseks.

Viskad keetmisvee minema. Kui pasta on valmis, võid alles jätta ka tassitäie tärkliserikast keeduvett. Sellest on abi nii mõnegi kastme valmistamisel, sest paar lusikatäit keeduvett annab näiteks pastakastmele kreemjama ja siidisema konsistentsi.

Nõrutad valmis pastat. See lisasamm pole tegelikult vajalik, sest pasta peaks jääma kogu oma lihtsuse juurde. Piisab, kui kallad potist keeduvee ära, lisad valminud toidule kastet ja hakkad sööma. Kokk Lidia Bastianich märkis, et nõrutades kaotab pasta veidi oma tärkliselisust ning muutub libedamaks – seega ei jää kaste ja muud lisandid selle juurde hästi püsima.

Valmistad liiga palju. Kui teed pastat suuremale seltskonnale, võib kergelt kogustega eksida. Tulemuseks on aga suured ülejäägid, kuid uuesti ülessoojendatud pasta ei maitse enam sugugi nii hästi. Kokaraamatute autor Lisa Lillien soovitab võtta kahe inimese portsjoni jaoks umbes 170 grammi makarone – see kehtib nii sarvekeste kui penne’de kohta.

Jätad pasta seisma. Kokaraamatute autor Marcella Hazan rõhutab, et pasta on mõeldud kohe serveerimiseks. Kohe kui pasta on keenud, kalla liigne vesi ära, pane makaronid kaussi ning kalla üle kastmega. Samal ajal võid lisada ka tilgakese keeduvett. Kui oled valmis, serveeri rooga kohe.