Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/16/6255003t1hce52.jpg)
- Mullu üheksa kuuga saavutas Enefit280 vaid ligi poole projekteeritud võimsusest.
- Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul töötab õlitehas ligilähedaselt projekile.
- Enefit280 tehnoloogia on rahandusminister Sven Sesteri sõnul ennast tõestanud.
Põlevkiviäris revolutsiooni lubanud õlitehas Enefit280 jätkab tõenäoliselt projekteeritust oluliselt madalama tootmisvõimsusega ja kulukamana, sest Eesti Energial ja rahvusvahelisel tehnoloogiakontsernil Outotecil pole õnnestunud loodetud tulemusi saavutada.
Londoni börsil kaubeldavate võlakirjade ettekäändel börsifirma kostüümi selga tõmmanud Eesti Energia väldib aga ütlemast mitmeid olulisi andmeid Enefit280 kohta enne seda, kui eelmise aasta majandusaruanne veebruari lõpus avaldatakse. Ometi lisas ettevõte mõningaid varem küsitud fakte alles siis, kui artikli sisu talle teatavaks sai – seda hoolimata väidetavatest börsipiirangutest.
Kontserni ettevaatlikkust võib mõista. Uuenduslik õlitehas, mille maksumuseks kavandati 215 miljonit eurot ja aastaseks tootmisvõimsuseks üle 200 000 tonni põlevkiviõli, saatus rippus eelmisel aastal justkui juuksekarva otsas. Hoolimata lakkamatutest remontidest, millele oli nelja aasta jooksul kulutatud täiendavalt 65 miljonit eurot, suutis see alates käivitamisest 2012. aastal kuni mullu septembrini püsikindlalt toota vaid ligi poole oma projektijärgsest võimsusest. Varem täpsustustest hoidunud Eesti Energia selgitas pärast esialgse artikliga tutvumist, et avalikkusele kättesaadavad andmed ei sisalda kütuse etteande süsteemi ja käivituskulusid. Enefit280 õlitehase aastased remondikulud on aga ligi 2 mln EUR aastas.
Eesti Energia aruannetest selgub, et näiteks 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli Enefit280 väga sageli remondis. Seetõttu suutis seade vaid esimestel kuudel toota rohkem kui kõrval asuv vana õlitehas Enefit140, mis oli samal ajal remonditi. Järgnevatel kuudel aga näitas vananenud tehnoloogia kohati ligi neli korda paremaid tulemusi kui uuenduslik Enefit280.
Usaldusväärsete allikate kinnitusel aimasid Enefit280 probleeme analüüsinud insenerid mullu teisel poolaastal krahhi, sest ühe toona püstitatud hüpoteesi kohaselt ei sobivatki õlitehasesse pandud suurte komponentide dimensioonid omavahel. Maakeelde tõlgituna tähendaks see, et masin sai küll väljast ilus, kuid töövõimetu. Kogu projekti ähvardas korstnasse kirjutamine pärast seda, kui nelja aasta jooksul kulutati lisaks esialgsele eelarvele remonditöödeks kümneid miljoneid eurosid. Mõnede allikate väitel võiks kulutatud summa kokku ulatuda isegi 280 miljoni euroni. Selline tulemus mõjuks lausa koomiliselt, sest siis näitaks tehase nimi Enefit280 mitte enam igas tunnis ümber töödeldava põlevkivi kogust tonnides vaid seadme maksumust miljonites eurodes. Energiafirma aga kinnitab nüüd, et maksumus jääb ikkagi 270 miljoni euro juurde.
Kuid õnneks jõudsid insenerid eelmise aasta lõpuks järelduseni, et fundamentaalselt pole Enefit280 juures midagi valesti ning olukorda on võimalik parandada peenhäälestamisega.
Kui varem räägiti asjatundjate ringis, et õlitehas saavutas lühiajaliselt ja ebapüsivalt vähemalt 75protsendilise tootlikkuse võrreldes projekteerituga, siis vahetult enne artikli trükki minekut saadetud täpsustuse kohaselt töötatakse nüüd stabiilselt koormusega 92 protsendiga projekteeritud võimsusest.
Postimehega rääkinud asjatundja sõnul näitab Enefit280 tehnoloogilistest raskustest hoolimata praegu mõistlikke finantstulemusi, mistõttu pole ka Eesti Energia seda investeeringut seni alla hinnanud. Projektiga tuldi välja siis, kui nafta maailmaturu hind oli kõrgtasemel, mistõttu prognoositi rohkem kui 30protsendilist kapitalitootlust. Täna opereerib see Enefit280 Postimehe allika andmetel 12-14protsendilise kapitali tootlusega, mis võimaldab töös hoidmise kulud ära katta.
Kuid see tähendab ka seda, et investeeringuga seotud finantsootusi tuleb peenelt ümber häälestada. Kliendisuhtele viidates keeldus näiteks Swedbank, kes analüüsib järjekindlalt Eesti Energia finantstulemusi, oma nägemust Enefit280st avaldamast.
«Ettevõtmine läks plaanitust rohkem maksma, kuid tänase päeva seisuga võib endiselt kinnitada, et tegemist on mõistliku investeeringuga,» ütles Eesti Energia nõukogu esimehe ametist lahkuv Erkki Raasuke. « 2016. aasta viimase kvartali tulemused on lootustandvad, kuid on vaja teha veel väärtustestid.»
Eesti Energiaga konkurentide hinnangud kõlavad aga palju karmimalt. «Kui olete investeerinud 280 miljonit eurot ja tulemus jääb oodatule alla, siis see tekitab omanikes tõenäoliselt ärevaid küsimusi,» lausus Viru Keemia Grupi (VKG) tehnikadirektor Meelis Eldermann. «Iga suure ja kapitalimahuka seadme puhul on ettevõtja suurim huvi hoida seda maksimaalselt töös.»
Esimene kolmest uuest VKG õlitootmise Petroteri seadmest valmis 2010. aastal ja täisvõimsus saavutati alles 2013. aastal. 2011. aastal töötas seade võrreldes planeerituga 75protsendilise võimsusega. «Avastasime paari sõlme juures tehtud tehnoloogilised vead,» rääkis Eldermann. «Omanikud tegid ebaõnnestumise eest ka kõva peapesu, kuid saime ka raha seadmete korda tegemiseks ja järgmiste ehitamiseks.»
Petroter II puhul alustati ehitamist 2012. aastal , 2014. aastal sedad käivitati ja see saavutas täisvõimsuse kolme kuuga. Petroter III puhul kulus täisvõimsuse saavutamiseks vaid üks kuu.
Iga Petroteri tehas, mis maksab 80 miljonit eurot, toodab aastas üle 130 000 tonni põlevkiviõli. Seega saavutas erakapitalil tegutsev VKG rohkem kui 240 miljoni euro suuruse investeeringuga aastas enam kui 390 000 tonnise õlitoodangu. Eesti Energia 2015. aasta aruanne näitab palju kallima Enefit280 toodanguks aga ligi 140 000 tonni.
«Enefit280 pole õnnestunud finantsmajanduslikult ega ka tehnoloogiliselt, sest alates 2012. aastast pole see saavutanud kordagi suuremat kui 60protsendist töötamist,» rääkis Eldermann. «Suurimaks probleemiks võib pidada asjaolu, et Eesti Energia pole julgenud omanikule teadvustada, milliseid sõlmi tuleb hakata ümber ehitama.»
Eesti Energia teatas ka ametlikult, et "pole kohane võrrelda Enefit280 ja Petroteri tehaseid, sest Enefit280 on unikaalne põlevkiviõli, põlevkivigaasi ja elektri koostootmisseade. Petroter tehas toodab õli." Lisaks on Enefit280 õlitehase keskkonnamõju madalam kui kõikidel teistel õlitehastel.Nad kinnitavad, et Enefiti saagikus on planeeritust kõrgem ning seetõttu poleks Eesti Energia pidanud valima sama teed nagu tegi VKG. Nende sõnul võtab Eesti Energia arvesse ainult väärtuslikud tooted ehk õlitehases toodetud õli, elektri ja gaasi, mille alusel on seadme efektiivsus 85 protsenti. VKGs ei toodeta aga nende ekspertide sõnul Petroteris elektrit, mistõttu võtavad nad arvesse toodetud õli ja auru. Kui Eesti Energia arvestaks samadel alustel, nagu VKG, oleks Enefit280 energeetiline efektiivsus üle 95 protsendi.
Kommentaar 1
Enefit280 on maailma mastaabis unikaalne
Hando Sutter
Eesti Energia juhatuse esimees.
Enefit280 tehnoloogia on ennast tõestanud, tehas töötab stabiilselt ja ligilähedaselt projekteeritud võimsusele. Eriti oluliseks peame seda, et Enefit280 õlitehase heitmed on tunduvalt väiksemad võrreldes praegu parima võimaliku tehnoloogia nõuetega ning õhuheitmed mitu korda väiksemad võrreldes kõikide teiste maailma põlevkiviõlitehastega. Võrreldes teiste tehastega on Enefit280-l ka oluliselt suurem energeetiline efektiivsus, 85 protsenti, st toodame samast kogusest põlevkivist rohkem õli, aga lisaks ka elektrit ja gaasi. Õlitehase Enefit280 puhul on ainulaadne ka see, et õli tootmisel tekkivast jääksoojusest toodetakse elektrit ja protsessi tulemusel tekib ohutu orgaanikavaba tuhk, mis loob lisavõimalused taaskasutuseks. Tegemist on uue põlvkonna õlitehasega. Tehase maksumus ulatub praegu ca 270 miljoni euroni. Praeguste õlihindadega töötab Enefit280 kasumlikult.
Tehas on töötanud alates 2013. aastast ning maailma mastaabis on tegu unikaalse ja samas ka keerulise projektiga, sest seesugust õli, elektri ja gaasi koostootmistehast pole varem rajatud. Oleme stabiilse töörežiimi saavutamiseks teinud eelmisel aastal väiksemaid modifikatsioone ja režiimiseadistusi, mille tulemusena saavutasime aasta lõpuks keskkonnaheitmete veelgi suurema vähenemise ning õli saagikus ja töökindlus kasvas.
Need uuendused tõid meile 2016. aasta teises pooles rekordilised toodangunäitajad. Septembris tootsid Eesti Energia õlitehased 38 400 tonni õli ning neljandas kvartalis purustasime samuti senised tootmisrekordid. Rekordtoodangus oli suur panus ka Enefit280 õlitehasel, mis tootis näiteks septembris üle 18 000 tonni õli, andes nii ligi poole kogu toodangust. Kolmandas kvartalis moodustas vedelkütuste müük kontserni 171 miljoni euro suurusest müügitulust 12 protsenti ja siin on Enefit280 toodangul kindlasti oma positiivne mõju. Täpsemad neljanda kvartali toodangunäitajad avaldame majandusaasta aruandes veebruari lõpus. Kuna eelmise aasta lõpp tõi kaasa vedelkütuste turuhindade tõusu, on kasvanud ka õlist saadud tulu.
Tehnoloogia arendamine on jätkupidev protsess ning kindlasti teeme ka edaspidi Enefit280 õlitehases uuendusi. Näiteks plaanime ehitada õlitehasele lisaseadme, et õlitootmisel tekkivast põlevkivigaasist lisakogus põlevkivibensiini eraldada. Põlevkivibensiin on kõige väärtuslikum põlevkiviõlitoode, mida saab müüa kõrgema hinnaga kui teisi tooteid.
Meie arenduste eesmärk on suurendada põlevkivist õli tootmise konkurentsivõimet nii, et üle 60-dollarilise naftabarreli hinna juures oleks uue võimaliku õlitehase tootlus piisav ja omanik saaks teha järgmise õlitehase investeerimisotsuse.
Kommentaar 2
Enefit280 on ennast tänaseks tõestanud
Sven Sester
rahandusminister, Eesti Energia üldkoosolek
Enefit280 on olnud keerukas projekt, kuna selline õli, elektri ja gaasi koostootmistehas on maailmas esmakordne ja algul seatud tähtajad olid liialt optimistlikud. Tehas alustas tööd 2013. aastal ning täisvõimsuseni jõudmine võttis plaanitust kauem aega. Eesti Energia kinnitusel töötab tehas nüüd aga stabiilselt ja ligilähedaselt projekteeritud võimsusele. Eelmisel aastal toodetud koguste puhul tuleb arvestada, et aasta alguses oli õlitootmine seoses viimase 12 aasta kõige madalamate turuhindadega alakoormatud. Pikas vaates on tähtis see, et Enefit280 tehnoloogia on algsetele raskustele vaatamata ennast siiski tänaseks tõestanud. Kuna see tehas väärindab põlevkivi üle kahe korra efektiivsemalt kui põlevkivielektrijaamades ning madalama keskkonnamõjuga, siis on Eesti Energia positsioon õlitootjana kindlam, kui see olnuks vaid vana tehnoloogiaga jätkates.