Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja sõnul peaksid teraviljakasvatajad uuel hooajal tegelema rohkem kulude planeerimise ja riskijuhtimisega, kuna põllumajandusturg on väga kõikuv.
Turgude kõikumine sunnib teraviljakasvatajaid paremini riske juhtima
«Möödunud aasta kujunes Eesti teraviljakasvatajate jaoks üsna keeruliseks. Piirkonniti väga ebasoodsad ilmastikuolud viisid saagikuse olulise vähenemiseni ning ka turuhindade tase on olnud viimastel aastatel langustrendis,» ütles koja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.
See pani teraviljakasvatajate sissetulekud mullu tõsise surve alla ning mõjutab kindlasti ka selle aasta plaanide tegemist. Märksõnadeks kujuneb kulude kontroll, efektiivsus ja riskijuhtimine, lisas ta.
Põllumajandusturu suurt volatiilsust arvestades muutub üha olulisemaks riskijuhtimine. Kuigi paljudele Eesti teraviljakasvatajatele on Eenpalu sõnul tulevase saagi hindade osaline fikseerimine muutunud tavapäraseks, siis teravilja kokkuostjad avaldasid toimkonna koosolekul arvamust, et põllumehed võiksid sellele isegi suuremat tähelepanu pöörata. Arutelu käigus toodi esile, et näiteks rapsi uue saagi hinnatase on praegu olnud selline, mis peaks panema mõtlema hindade fikseerimisele.
Möödunud aastal kasvatati statistikaameti andmetel Eestis teravilja enam kui 348 000 hektaril. Kõige suurematel pindadel kasvatati otra, talinisu, suvinisu ja kaera.
Kõige kiiremini on viimase viie aasta jooksul kasvanud talinisu kasvupind. Rukki kasvupind langes mullu aga vaid 12 200 hektarile.
Kuigi teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud ligi 58 000 hektari ehk 20 protsendi võrra, siis teraviljakasvatuse edasisele laienemisele panevad piiri EL-i ühise põllumajanduspoliitika rohestamise nõuded ja püsirohumaade säilitamise kohustus.
Konjunktuuriinstituudi andmetel olid 2016. aasta kolmandas kvartalis teravilja kokkuostuhinnad üldiselt madalamad kui aasta tagasi samal ajal. Maailma teravilja varud on paari aastaga kasvanud ja see ei soosi teraviljahindade tõusu.