Palo: miljarditehase ehitamiseks võib raha küsida Junckeri fondist

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urvo Palo jõudis majandusministeeriumisse. Foto: Martin Ilustrumm

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul tasub miljardieurost puidurafineerimistehast planeerivatel ettevõtjatel kaaluda raha küsimist ka nn Junckeri fondist.

Palo ütles, et uue suurtehase rajamine on mastaapne ja märgilise tähendusega projekt, mis on Eesti majandusarengule oluline investeering. «Kahtlemata peab sellisele projektile tähelepanu pöörama kogu valitsus. Ma ei kahtle, et tänane valitsus on selleks valmis,» märkis minister. 

Mitmed suurinvestorid ja eksperdid on rõhutanud, et metsatöösturite hiigelplaan vajab valitsuse igakülgset toetust. Palo sõnul on riigil praeguseks valmis juba suurinvestori toetus ning planeeritakse ka tehnovõrkudega liitumise toetust. Ühe olulise võimalusena tõi ta veel välja abi küsimise Junckeri fondist. 

Junckeri fond on Euroopa Komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeri ellu kutsutud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, millega jagatakse liikmesriikide vahel 315 miljardi euro ulatuses investeerimistoetusi. Komisjon on avaldanud soovi seda fondi kestvust pikendada 2020. aastani ja suurendada paketi mahtu poole triljoni euroni. Seni on Eesti olnud Junckeri fondi suurim kasusaaja. 

Lisaks tõi minister Palo välja, et riik peab suurinvesteeringute elluviimiseks koolitama ka vajalike oskustega spetsialiste. «Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumiga asunud juba korraldama, vastavalt Kutsekoja tehtud valdkondlikele tööjõuvajaduse uuringutele, metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse ametikoolitusi,» lisas Palo. 

Tema sõnul ei ole puidurafineerimistehases loodavad töökohad odavad, vaid pigem väärtusahelas kõrgemal kohal, mis omakorda nõuab koolitatud spetsialiste ning automatiseeritud töökeskkonda.   

Lisaks rõhutas minister, et kuna Eesti mets on üks meie olulisemaid varasid, siis on selle maksimaalne väärindamine väga oluline. «Parim mida riik selliste projektide puhul teha saab on mitte protsesse pidurdada ja tagada stabiilne ärikeskkond.»

«Suurprojektid, nagu kõne all olev puidurafineerimistehas, sünnivad vaid seal, kus ärikeskkond on konkurentsivõimeline. Konkurentsivõimelisus tähendab muuseas ka kiireid tähtaegasid kõigi vajalike menetluste suhtes, kahjustama seejuures uuringute kvaliteeti. Ja loomulikult on taristu arendamine midagi sellist, mida riik saab ja peab tegama,» rääkis Palo. 

Eesti metsatööstuses pikka aega tegutsenud investorite grupp eesotsas Aadu Polli ja Margus Kohavaga tutvustasid nädala alguses plaani rajada Eestisse miljard eurot maksev puidurafineerimistehas, kuid suur osa kavast on veel ebaselge.