Henry Kallas läheb riigikohtuni välja

Henry Kallas Foto: Andras Kralla, Äripäev

Nädala alguses tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse maksukuriteos süüdi mõistetud Henry Kallase osas, leevendades oluliselt talle möödunud aasta suve algul Harju maakohtus määratud karistust. Postimees avaldab muutmata kujul Kallase kommentaari, kus ta muuhulgas ütleb, et on otsustanud minna edasi kõrgema taseme kohtusse.

Kohtuotsus andis 80 protsenti maksusummade ulatuses õigeksmõistva otsuse, ülejäänud osas on etteheidetav negatiivne fiskaalne tagajärg likvideeritud ennem menetluse algust.

Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud süüdistus langes ära enamus ulatuses, mis teisisõnu tähendab, et riik ei ole saanud kahju laekumata maksusumma näol, kuna kinnisvara soetamisega seotud käibemaksu osa oli tasutud juba ennem menetluse algust. Vaidlus on selles, millisel ajahetkel tulnuks käibemaks tasuda ja kas valitud arvestusmeetod oli lubatav. 

Olen põgusalt tutvunud kohtuotsuse ja selle põhjendustega ning märgin esmalt, et tegemist on minu hinnangul väga tugeva kohtukolleegiumi koosseisuga. Teisalt ei anna see alust nõustuda kõikide järeldustega, mida otsuses on tehtud ja seetõttu jääme teatud vaidlusalustes küsimustes eriarvamusele ning oleme käesolevaks hetkeks esitanud kassatsiooniteate kõrgemale kohtule (Eestis on kassatsioonikohus riigikohus - toim. märkus). 

Maksuhalduri ja prokuratuuri seisukoht lubatava maksuõigusliku käitumise osas sisendkäibemaksu mahaarvamisel ja hilisemal korrigeerimisel on olnud vastuoluline ja ajas muutuv. Seetõttu on asjakohane märkida juba kaitsja Jaak Siimu poolt varasemalt öeldut, et kriminaalmenetlus peaks olema viimane ja äärmuslik abinõu millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Maksuõigusliku praktika loomine peaks jääma haldusmenetlusse. 

Seda proovisime ka konkreetses menetluses prokurörile selgitada, kuid viimane on võtnud jäiga positsiooni soovides pretsedenti luua just nimetatud kohtuasjas. Ringkonnakohtu otsuse valguses on see kaasa toonud kõigele muule ka tarbetu finantskahju õigusabikulude näol - mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse ja millest osaliselt hüvitati ligemale 25 000 eurot. 

Meie hinnangul on sisendkäibemaksu osas toimunud mahaarvamine ja hilisem korrigeerimine kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi tõlgendamisel ja oleme sellel seisukohal ka pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist.

Tervitatav on kohtu seisukoht jälitustoimingute lubatavuse küsimuses - milles kohus leidis, et need ei ole välja antud seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid järgides. Teisisõnu, ühe näitena, oli juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus väljastanud valimatult põhjendamatuid lubasid jälitustoiminguteks ja sellega algust teinud lausa kaks päeva peale esmase menetluse alustamist, ilma, et ühtki teist menetlustaktikalist viisi oleks kaalutud, veel vähem praktiseeritud. 

Kõnesolevate jälitustoimingute teostamine ei mõjutanud kohtuotsuse resultaati sisuliselt, kuid kohtu seisukoht aitab eelkõige ühtlustada ja kinnistada kohtupraktikat ning seeläbi muuta vastavaid menetlustoimingud läbipaistvamaks – võttes võimaluse teha põhjendamatult ja ebaseaduslikult massilisi jälitustoiminguid. 

Põhjendamatute jälitustoimingutega tekitatakse ühiskonnas ühelt poolt tunnet hirmuvalitsusest ja teiselt poolt toob see endaga kaasa enesetsensuuri. 

Ka hiljutises Euroopa Kohtu otsuses on taunitud isikute kohta mobiilside andmete (sideseansid, asukoht jms) lauskogumist ja vastava teabe talletamist aastateks ning võimaldamist menetlejal vahetu ja kohtuliku kontrollita otseligipääsu vastavale teabele läbi üksikpäringute. 

Sellest järeldub, et Eesti õigus on käesoleval hetkel vastuolus Euroopa Kohtu poolt välja toodud printsiipidega. Perekonna- ja eraelu kaitse, õigus sõnumisaladusele, kodu puutumatus, õigus enesemääramisele on ettenähtud ulatuses tagamata. 

Käesolevas menetluses on veel selliseid kohti, mis vajaksid kõrgema kohtu poolt hinnangut õigusselguse ja -kindluse huvides ning vastavat asjaolu saab kujundada vaid riigikohus läbi oma lahendi.