«Kas tööandjal on õigus anda töötajale ülesandeid, mis ei kuulu tema ametiülesannete hulka? Näiteks kui töötan klienditeenindajana restoranis ja hetkel kliente teenindada pole, siis kas tööandja võib anda mulle ülesandeks näiteks aknaid pesta vms?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas pean täitma tööülesandeid, mida pole töölepingus kirjas?
Vastab Anni Raigna, tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja:
Töölepingu seaduse kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Töölepingus või sellega seotud dokumendis (töökorralduse reeglid, ametijuhend) peab sisalduma tööülesannete kirjeldus.
Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. hädavajadus, s.o olukord, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks). Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav tagamaks, et töötaja teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse. Seega kui tööandja annab töötajale korraldusi, mis otseselt töölepingust ei tule, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töö iseloomuga seotud korraldusega.
Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel. Töötajal on õigus keelduda töö iseloomust mittetulenevate ülesannete täitmisest, kuna seaduse kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.
Seega see, kas akende pesemine kuulub töötaja tööülesannete hulka, oleneb ennekõike sellest, milles on töölepingus või ametijuhendis kokku lepitud. Kui töötaja leiab, et ülesanne ei ole töö iseloomuga seotud, võib töötaja ülesande täitmisest keelduda, kuid oma seisukohti tuleks tööandjale selgelt väljendada.
Siinkohal on hea meelde tuletada, et töösuhetes tuleb käituda heauskselt ja mõistlikult üksteise huve arvestavalt.