Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson kutsub Nordea töötuli osapooli üles kollektiivlepingu läbirääkimisi jätkama, kuna kokkulepe sünnib varem või hiljem, küsimus on vaid millal ja mis hinnaga.
Peterson: Nordea kollektiivleping tuleb nii või teisiti (1)
Petersoni sõnul on oluline, et Nordea ametiühing ning tööandja suudaksid oma erimeelsutele vaatamata jätkata konstruktiivseid läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks. «Nordea ametiühing esindab 69 protsenti Nordea Eesti filiaali töötajaist ning nende töötajate heaolu nimel on kokkulepe kiiremas korras vaja saavutada. Kollektiivlepingud finantssektoris on Põhjamaades tavaline praktika ning ka Nordea Eesti filiaalil ei tasuks seda karta,» ütles Peterson.
Ametiühingujuhi sõnul ei tohiks Nordea unustada, et kokkuleppe saavutamine tööandja ja töötajate vahel on väärtus, millest võidavad kõik, sest panga edukus on otseselt seotud töötajate motiveerituse ning pühendumusega. Konstruktiivne partnerlus on kasulik mõlemale osapoolele. Kui me tänast kahetsusväärset situatsiooni ära ei lahenda, võib see negatiivselt mõjutama hakata ka loodava ühendpanga töökultuuri, lisas Peterson.
Eesti Finantssektori Töötajate Liidu ning Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu vahelise koostööleppe kaudu esindab Eesti Ametiühingute Keskliit katusorganisatsioonina ka Nordea töötajate huve. Vastavalt kollektiivsete töötülide lahendamise seadusele on Petersoni sõnul Ametiühingute Keskliit valmis vajadusel täitma oma rolli lepitusprotseduuris, kui muud võimalused ei peaks andma tulemusi.
Nordea panga juhtkond ja ametiühing on vägikaigast vedanud juba aastaid, saavutamata kokkuleppeid ning praeguseks on asi riikliku lepitaja Henn Pärna käes.
Nordea ametiühingu kolm peamist soovi on staažist sõltuv koondamishüvitis Nordea töötajatele, töösuhte oluliseks osaks kujunenud soodustuste säilimine DNB ja Nordea ühendpangas ning töötajate esindajate kaasamine DNB ja Nordea ühinemise protsessi ja ühinemise tõttu töö kaotavate töötajate kompensatsioonipaketi väljatöötamine.