Eestis püüab taas hakata piirama kilekottide kasutamist ning ühe võimalusena näeb riigikogus arutuse all olev eelnõu ette, et poodidel tuleb hakata pakkuma ostjatele alternatiive – näiteks paber-, riide- või võrkkotte.
Katse: kas kilekotivaba juurikate ostlemine on võimalik? (1)
Enamikes Eesti toidupoodides on juba juurviljaosakondades müügil korduvkasutavad võrkkotid. Kui hästi need mullaste mugulate kojuviimiseks sobivad, käis Postimehe tarbijatoimetus vana aasta sees uurimas Viimsi nö poeristmikul.
Suurem osa poodide puu- ja köögiviljaosakonnas müügil olevast kaubast on nii puhas, et kilekotti pakendamist ei vaja. Erandi moodustavad aga eestlaste põhitoidus ehk juurikad, millest mõningaid müüakse veel ka pesemata kujul. Testi tegemiseks ostsime kahte sorti köögivilju ning panime need ühte võrkkotti. Ostukorvi põhja panime puhtuse hindamiseks valge paberlehe.
- Maxima
Selles poes tundusid silma järgi hinnates kõige mullasemad olevat lahtised kartulid ja sibul. Võrkotist korvipõhja pudenenud mulda oli üllatavalt palju. See oli ka ainus pood, kus testi ajal oli kassapidaja häiritud sellest, et eri köögiviljad olid pandud ühte kotti. Sibula tõstis ta välja ja tahtis seda eraldi kilekotti pakkida.
- Delice
Seekord läksid võrkkotti paar suurt kartulit ja peet. Mulda pudenes korvi põhja samuti palju, kuid siiski vähem kui Maximas.
- Rimi
Mullaste köögiviljade valik oli kõige väiksem, kuid õnneks oli lisaks lahtistele kartulitele ka kaalikas saadaval. Korvi põhjas oleva valge paber puhtaks ei jäänud, kuid mulda oli märgatavalt vähem kui Maximas või Delices. Müüja tõstis ise kaalika välja kaalumiseks ja pani selle pärast kotti tagasi.
- Selver
Selles toidupoes testisime võrkkoti headust kartulite ja sibulaga, mis tundusid olevat kõige mustemad. Taaskord ei jäänud paberileht korvi põhjas puhtaks, kuid tulemus polnud kõige hullem. Selveri kassapidaja tõstis küll sibula kaalumiseks välja, kuid kotti tagasi seda enam ei pannud. Seda tuli ostjal endal kassalindi lõpus teha.
Kokkuvõtteks
Võrkkotid on küll keskkonnasõbralikud ja ei võta käekotis palju rummi, aga kui on kavas poest koju viia juurikaid, siis tasub arvestada sellega, et mulda need kinni ei pea ja kilekoti kasutamisest pole pääsu.
Riigikogu hakkab arutama seaduseelnõu, mille kohaselt alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel. Eelnõuga soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni