Itaalia rahandusministeeriumi ametnikel pole vaja teha muud, kui tõsta silmad oma arvutiekraanidelt: akna tagant vaatab vastu meeldetuletus sellest, kui keerukat võrku kujutavad endast Liibüa varad Euroopas, mis nüüd lahtiarutamist ootavad.
Rooma sipleb endise koloonia võrgus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otse ministeeriumi vastas kõrgub imposantne 7-korruseline pangahoone, Liibüa kontrolli all oleva Banca UBAE uus peakorter.
Banca UBAE kaudu käib Liibüa nafta ja gaasi eest maksmine kogu Euroopas, ühtlasi istuvad seal kopsakad Liibüa valitsusasutuste hoiused.
Kuigi Itaalia välisminister Franco Frattini väidab, et rahvusvaheline üldsus peab Muammer Gaddafi režiimi rahavood kinni külmutama, kinnitab Banca UBAE, et tegutseb edasi täiesti normaalselt.
Panga pressiesindaja Lucia Balietti mainib põgusa mõttevahetuse käigus panga fuajees, et Euroopa Liidu poolt sel nädalal kehtestatud Liibüa varade külmutamine puudutas üksikisikuid, mitte «üksusi».
Kolonel Gaddafil meie pangas arvet ei ole, lisab ta. Jõudes otse probleemi tuumani.
Sel ajal, kui Obama administratsioon esmaspäeval ligikaudu 30 miljardi dollari ulatuses Liibüa üksikisikute ja organisatsioonide vara külmutas, on EL oma meetmete puhul piirdunud üksikisikutega.
«Siin haigutab üks üsna suur auk, seda kohe kindlasti,» ütles ELi «apsaka» kohta Gibson Dunn & Crutcheri partner Judith Lee, kes tegeleb rahvusvahelist kaubandust ja sanktsioone puudutavate küsimustega.
«Riigi varade seadusevastase omastamise oht on hiigelsuur,» lisas ta.
Diplomaadid ja ELi ametnikud räägivad, et üksuste varade külmutamine on juriidiliselt ülimalt keerukas.
Silvio Berlusconi valitsus tõrjub süüdistusi, nagu oleks Rooma meelega venitanud – kuigi Euroopa energiavolinik Günther Oettinger märkis ära, et Itaalia, mis impordib Liibüast ligikaudu 10 protsendi oma gaasist ja 25 protsenti naftast, kaotaks sanktsioonidest kõige enam.
Liitlaste sõnutsi on Itaalia, vaatamata Berlusconi lähedastele suhetele Gaddafiga, hakanud Liibüa sanktsioonide laiendamise idee suhtes oma südant avama. Ühtlasi on Rooma asunud looma kontakte mässulistega.
Samas osutavad Itaalia ametnikud Banca UBAE-le – mis paikneb ülikeeruka ristosaluste võrgustiku südames – kui kujukale näitele sellest, milliste probleemidega neil sanktsioone rakendades silmitsi tuleks seista. «Siin pole üldse selge, kes mida kontrollib,» ütles üks ametnik.
Banca UBAE asutati aastal 1972. 67,5 protsenti temast kuulub Liibüa välispangale, mis kuulub omakorda täielikult Liibüa keskpangale. Itaalia suurim pank UniCredit omab UBAEst 10,8 protsenti, samal ajal kui Eni (Itaalia riiklik energiafirma) käes on 5,4-protsendiline osalus.
UniCredit omakorda kuulub 4,9 protsendi ulatuses Liibüa keskpangale ja 2,5 protsendi ulatuses Liibüa investeerimisametile, mis kujutab endast riiklikku varafondi ja on kuuldavasti väärt 60-80 miljardit dollarit.
Liibüa keskpanga president Farhat Omar Bengdara on ühtlasi UniCrediti nõukogu aseesimees.
UniCrediti keerukad sidemed Liibüaga algasid aastal 2007, mil ta võttis üle Banca di Roma – koos viimase osalusega UBAEs. Banca di Roma on aga Liibüa asjadesse mässitud juba aastaist 1911-1943, kui viimane oli Itaalia koloonia.
Pank aitas rahastada Ottomani võimu kukutamist Liibüa aladel.
Banca di Roma oli üks UBAE asutajatest. 1970. aastal, pärast kolonel Gaddafi riigipööret, Banca di Roma varad Liibüas riigistati, millega ühtlasi lõppesid panga rikkad ja õnnelikud päevad, mida oli nauditud alates asutamisest aastal 1911.
UBAE omanik Liibüa välispank ostis 1997. aastal umbes 400 miljoni dollari eest 5 protsenti Banca di Romast.
Nagu nähtub reitinguagentuur Fitchi 2010. aasta raportist, on UBAE «Itaalia ja Liibüa vahelise naftakaubanduse makseteenuste alal turuliider».
«Konsultantide» vahendusel tegutseb pank ka Liibanonis, Egiptuses, Iraanis ja Alžeerias. Sel nädalal ütles Fitch, et ei saa lõpuni aru, millised oleksid Liibüa-vastaste sanktsioonide mõjud ja tagajärjed UBAE-le.
UBAEs oli 2009. aasta lõpu seisuga hoiul kokku 2,24 miljardit eurot, enamik sellest oli Liibüa asutuste raha. Pangal on nii aktsia- kui võlakirjaportfelle.
Itaalia rahandusministeerium ei avalikusta, kui palju Itaalia riigivõlakirju Liibüa valduses on.
Lääne pankurite sõnutsi haldab UBAE Liibüa-Araabia välisinvesteeringute firma Lafico hoiuseid ja tehinguid. Nimetatud firma asutati aastal 1981 – peamiselt selleks, et hiilida mööda USA finants-sanktsioonidest, mis riigile tol ajal olid kehtestatud.
1986. aastal käskis Fiat, soovides USA turule laieneda, liibüalastel nende 14-protsendiline osalus itaallastele tagasi müüa. Fiati tšekk 3 miljardile dollarile ulatati Abdullah Saudile, kes oli tollal UBAE juht.
UBAE ütles eile hilisõhtul, et nende praegune president Abdullatif El Kib viibib Liibüas ja et nad on temaga iga päev telefonitsi ühenduses.
Copyright The Financial Times Limited 2011.