/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/06/30/5558621t1he326.jpg)
Hästi eesti keelt oskavate mitte-eestlaste seas on juhtide ja tippspetsialistide osakaal suurem kui eestlaste hulgas, selgus statistikaameti kolmapäeval tutvustatud ülevaatest.
Eesti keelt kõnelevad muulased võtavad kohalike eest ära tippspetsialistide ametikohad (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski seisus,» kirjutas oma raporti kokkuvõttes analüüsi koostanud sihtasutuse Kutsekoda vanemanalüütik Siim Krusell.
Kui enne majanduskriisi, 2007. aastal, oli juhtide või tippspetsialistide osatähtsus eestlaste ja hea eesti keele oskusega mitte-eestlastest tööga hõivatute seas võrdselt kolmandik, siis 2015. aastaks oli tipptöötajate osakaal hästi riigikeelt oskavate venekeelsete seas isegi suurem kui eestlaste hulgas. 2015. aastal oli eestlastest hõivatute seas juhte või tippspetsialiste umbes 39 protsenti, hea eesti keele oskusega mitte-eestlaste hulgas aga umbes 41 protsenti, selgus statistikaameti kogumikust «Sotsiaaltrendid».
Samuti selgus uuringust, et kui 2007. aastal oli eestlaste ja hea eesti keele oskusega mitte-eestlaste tõenäosus juhtide või tippspetsialistide ametikohtadele jõuda üsna võrdne, siis 2015. aastal oli pisut suurem tõenäosus hea eesti keele oskusega mitte-eestlastel.
Üldiselt oli 2015. aastal juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus kõigis rühmades suurem kui 2007. aastal.