/nginx/o/2016/09/15/5837487t1h5fe0.jpg)
Statistikaameti kolmapäeval esitletav kogumik «Sotsiaaltrendid» võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu, tuues välja, et suuremates toimetulekuraskustes on naised, vanemaealised, kodus vene keelt kõnelevad ja pensioni saavad elanikud.
Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo analüüsis leibkondade toimetulekut nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu. «Selgus, et rahaliste ja enesehinnanguliste vaesuse näitajate trendid liikusid Eestis aastatel 2004–2015 küllaltki sarnaselt,» märkis Rummo. «Materiaalse ilmajäetuse määr, mis põhineb inimeste hinnangutel ja peegeldab tajutud vaesust, oli pooltel aastatel veidi kõrgem kui rahalistel näitajatel põhinev suhtelise vaesuse määr. Seega on vaesusnäitajate analüüsimisel oluline peale rahaliste vaesusnäitajate arvestada ka hinnangulisi ehk tajutud vaesuse näitajaid,» rääkis ta.
Sihtasutuse Kutsekoda vanemanalüütik Siim Krusell analüüsis eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja. «Keskmiselt oli eestlaste tööturupositsioon parem kui mitte-eestlastel,» märkis Krusell. «Samas hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski seisus,» selgitas ta.
«Eesti tööandjatele on tööle värbamisel olulisimaks faktoriks siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus. Kuna eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel, siis pigem püüavad tööandjad võimalikke riske vältida. Seega on näiteks võrdsete tööoskuste korral järjekorras esimesed need, kelle puhul võimalikud muud oskused, sh keeleoskus, on paremad,» võttis Krusell teema kokku.
/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)