:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6242349t1h3731.jpg)
Kui eelmistel aastatel on inflatsioon Eestis püsinud sisuliselt nullilähedal, siis tänavu prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut tarbijate jaoks märkimisväärset hinnatõusu.
Josing näeb tänavu ees ootamas olulist hinnatõusu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inflatsiooniline keskkond on selgelt tagasi ja tuleval aastal tekib mitmeid teravaid küsimusi, et kuidas tarbijad sellele reageerivad,» rääkis konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing täna toimunud majanduskonjunktuuri tutvustusel.
Hinnatõusu tõukab tagant eelkõige mitmete oluliste toorainete kallinemine. Nafta maailmaturu hinna tõus muudab kallimaks kütused, mille hinnad möödunud aastal rekordmadalal olid. See tõstab omakorda transporditeenuste hinda.
«Lisaks saavad mitmed toiduained sel aastal kallimad olema, eelkõige piimatooted, kuna piima kokkuostuhind on jõudsalt tõusma hakanud. Lisaks võib oodata liha ja kalahinna tõusu,» rääkis ta.
Tarbija toidukorv hakkaski kallinema eelkõige möödunud aasta detsembris, mil see kallines kolme kuuga 1,7 protsenti ning aastavõrdluses 2,5 protsenti. Piima hind tõusis aastaga 8,7 protsenti, lõhe hind aga lausa 33,6 protsenti.
Inflatsiooni suurendab ka alkoholi hinnatõus, mis tuleneb aktsiisitõusudest. «Mida hakkavad tarbijad suvel tegema, kui palju minnakse Lätti viina järele,» küsis Josing, lisades, et mitmed valitsuse sammud ei arvesta sellega, et nii tarbijatel kui ettevõtjatel on võimalus minna ka naaberriikidesse, mis tervikuna Eesti konkurentsivõimet kahjustab.
Kuna tarbijate jaoks tõusevad mitmete oluliste teenuste ja kaupade hinnad, prognoosib konjunktuuriinstituut tänavu hinnatõusuks 2,5 protsenti. Möödunud aasta hinnatõusuks hindab instituut 0,1 protsenti.
Lisaks ootab konjunktuuriinstituut olulist reaalpalga kasvu vähenemist. Kui eelmise aasta kasvuks prognoositakse 6,7 protsenti, siis tänavu vaid 2,7 protsenti. Josingu sõnul palgakasv küll jätkub, kuid inflatsioon hakkab seda järjest enam ära sööma. See võiks tema sõnul pakkuda mõningast leevendust ka ettevõtetele.
Rääkides Eesti ettevõtete käekäigust möödunud aastal ja tänavu, rõhutas Josing olulisemate eksporditurgude taastumist. Nii Soome kui ka Venemaa on tema sõnul põhjast välja tulnud ja sealne nõudlus peaks sel aastal paranema.