/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6242071t1hd079.jpg)
Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid-analüütikud hindasid detsembris Eesti majanduskliimat kehvemaks kui eelmisel vaatlusel septembris. Eratarbimist hinnatakse heaks ja investeeringute olukorda taas ebarahuldavaks.
Majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majanduskliimat hinnati 5,5 punktiga (skaalal 1-9), mis on 0,2 punkti kehvem kui sügisel. Tööstuse-, ehituse- ning kaubandusettevõtete juhtide hinnang majanduskonjunktuurile on parem pikaajalisest keskmisest. Samas on Eesti ettevõtjate kindlustunne madalam enamike Euroopa Liidu riikide ettevõtjate kindlustundest ja majanduse elavnemist pole toimunud.
Tarbijate kindlustunne oli aasta lõpukuudel kõrge ja püsikaupade ostuaktiivsus on jõudnud kriisieelse aja tasemele.
Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Ardo Ojasalu märkis, et investeeringute olukord on mõnevõrra muret tekitav ning kinnitas, et riik on lähiajal astumas mitmeid samme, et investeeringuid riiki juurde meelitada. Tema sõnul on olulisim valida kindlad fookused ning pigem teha vähem ja korralikult, kui üritada haarata kõike ja saavutada vähe.
«Näiteks tööstussektori edendamiseks on loomisel 13 miljoni eurose mahuga konkurentsivõime tõstmise programm tööstusettevõtete digitaliseerimiseks,» nimetas Ojasalu.
Investeerimisvõimekust peaks tema sõnul parandama ka planeeritavad elektri- ja gaasitarbijate hinnaerisused suurtarbijatele ning möödunud nädalal avanenud kolme miljoni eurone meede suurinvesteeringute toetuseks.
«Nagu konjunktuur ka viitab, on üheks suurimaks probleemiks ka tööjõupuudus, mida leevendame välismaalaste värbamise programmiga Work in Estonia ning OSKA programmidega,» jätkas Ojasalu.
Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3 protsenti majanduskasvu ja oodatav tarbijahindade tõus on 2,5 protsenti. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv (2,7 protsenti) oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule. Maailmaturu toormehindade tõus ja ees seisvad aktsiisitõusud toovad kaasa nii kütuse kui paljude toidukaupade hinnatõusu, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.