/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/06/27/5552053t1heba1.jpg)
Privaatsusmure tõttu on enam kui pooled tarbijaist jätnud vähemalt korra netipoest ostu sooritamata, kinnitab ülemaailmse nõustamisfirma KPMG rahvusvaheline uuring «Crossing the line“.
Kahtlased netipoed enam ostma ei kutsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tarbijate mure privaatsuse ja andmete turvalisuse pärast muutub tarbimisotsuste puhul üha määravamaks teguriks,» selgitas uuringu tulemusi KPMG Balticsi IT nõustamisteenuste juht Teet Raidma. «See tähendab, et andmeturbe käsitlemine teisejärgulise küsimusena võib halvimal juhul äri üldse kinni panna, arvestades kui tähelepanelikult jälgivad andmete kaitsmist nii tarbijad kui riigivõim.»
24 riiki ja ligi 10 000 tarbijat hõlmanud küsitluses leidis üle 90 protsendi vastanuist, et kord juba edastatud andmete üle puudub edaspidi kontroll. Ka nähakse probleemina, et kord sisestatud andmeid on praktiliselt võimatu tagasi võtta. Online-teenusepakkujate jaoks oluline järeldus on, et üle poole vastanuist peab enda privaatsust olulisemaks mugavast kliendikogemusest, mida andmete jagamine online-teenusepakkujaga võimaldab.
Hirmutav või lahe?
Samas hindab arvestatav hulk tarbijaid siiski ka asjakohasemat ja isikupärastatud teenust, mida andmete jagamine võimaldab. «Joone tõmbamine vajaliku ja liigse vahele on keeruline – uuring joonistab selgelt välja, et mis ühe jaoks «cool», on teise jaoks hirmuäratav,» sõnas Raidma. «Samas tajuvad tarbijad selgelt, et näiteks sotsiaalmeedia, meelelahutus ja hasartmängutööstus küsivad neilt põhjendamatult palju isiklikke andmeid.»
Nii tunnistas 82 protsenti vastanuist, et neid häirib andmete edastamine kolmandatele osapooltele parema teenuse, näiteks kojukande, hinnavõrdluse või soodsama lõpphinna nimel; poolte vastanute arvates läheks tasuta fitness-monitor, mis koostaks regulaarseid terviseraporteid kasutajale ja tema tööandjale, selgelt üle piiri. Samuti ei tunne ennast mugavalt üle kahe kolmandiku vastanutest, kui nutiseadmete äpid kasutavad nende personaalseid andmeid.
Samas kiitis aga 78 protsenti vastanuist heaks seadmed, mis lubavad hädaolukorras operatiivteenistustel auto asukoha tuvastada. Samuti pidasid veidi üle poolte vastanutest positiivseks nutikaid voolumõõtjaid, kuigi selle väljasaadetavad andmed lubavad teha põhjalikke järeldusi kliendi koduste igapäevaharjumuste kohta. Üle poole vastanutest olid ka lahkesti nõus jagama infot enda hariduse, soo ja rahvuse kohta.
Umbusk jaekaubanduse ja sotsmeedia vastu
Andmete käitlemises usaldavad tarbijad enim pangandusettevõtteid, tervishoiu- ja korrakaitseasutusi, kõige vähem aga jaekaubanduse- ja sotsiaalmeediaettevõtteid.
Kõige tõsisemateks andmete käitlemisega seotud probleemideks pidasid tarbijad andmete kasutamist soovimatuks turunduseks, andmete edasimüümist ning turvaliste süsteemide puudumist.
Tihti nähakse e-poodide kasutustingimusi liialt keerulistena või nende lugemine võtab liialt pika aja, mistõttu tarbija ei süvene nendesse. Lahendusena näevad tarbijad kasutustingimuste korrigeerimist ja lugejale lihtsamaks muutmist, mis omakorda tõstaks ka kauplejate usaldusväärsust.