/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2014/01/27/2778548t1he6b3.jpg)
«Sooviks teada, miks on seaduse poolt trahvitav autoga kõnniteele parkimine (isegi ainult osaliselt)? Kuid kui autod pargivad terve ühe sõidurea kinni on see justkui normaalne,» kirjutas lugeja.
Lugeja küsib: miks saab kõnniteele pargitud auto eest trahvi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab PPA ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak:
Kirjeldatud parkimist liiklusseadus ei keela, seda saab korraldada teevaldaja. Kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Seega sõidukiga ei tohi kõnniteel liigelda ega parkida, välja arvatud kohas, kus see on vastava liikluskorraldusvahendiga lubatud. Ehk kui tee valdaja leiab, et kõnniteel võib sõidukeid parkida, siis tähistatakse koht vastavate liiklusmärkidega ja siis on tegemist nn kõnniteeäärse parklaga. Sel juhul tuleb ära määrata ka kord, kuidas selles parklas parkida tohib.
Asulas tohib alla kuue meetri pikkust mootorratast või sõidukit parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kuid selleks peab jällegi lubama asjakohane liikluskorraldusvahend. Sellisel juhul peab jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks jätma vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
Seega seadus lubab kirjeldatud viisil parkimist korraldada teevaldajal. Kui teevaldaja leiab, et tee ääres parkivad sõidukid ummistavad tänava, võib ta kirjeldatud viisil parkimise liikluskorralduse vahenditega lubada.