/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/07/6151943t1h6036.jpg)
Korterite ruutmeetri mediaanhind kasvas detsembris 1 326 euroni, mida oli 12 protsenti rohkem kui novembris ja samuti 12 protsenti rohkem kui 2015. aasta detsembris. Niivõrd kõrget mediaanhinna taset ei ole Eestis varasemalt olnud.
Kinnisvarahinnad põrutasid buumiajast läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni kõrgeim mediaanhind oli 2007. aasta aprillis, kui korteri ruutmeetri eest tuli välja käia 1 270 eurot, selgub Arco Vara turuülevaatest. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et tegemist on äärmiselt erakordse sündmusega, mis rõõmustab varaomanikke, kuid teeb meele mõruks ostjatel.
«Nagu iga järsema hüppe puhul, on ka seekordne hinnatõus selgitatav statistilise kurioosumiga, kuid lõppude lõpuks on terve elu üks asjaolude kokku langevus ja fakt on see, et enam ei ole Tallinna korterite ajalooliseks rekordhinnaks 1689 eurot ruutmeetri eest aastast 2007, vaid 1703 eurot ruutmeetri eest aastast 2016,» selgitas ta.
Detsembris tehti Eestis 1 833 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna novembriga kasvanud 1,7 protsenti ja võrrelduna 2015. aasta sama ajaga kasvanud 3,8 protsenti.
Nii Tartus kui Tallinnas tehtud tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 59 protsenti, osakaal suurenes võrreldes varasemate kuudega märkimisväärselt.
Üha rohkem soetatakse endale ka Tallinna ja Tartu lähedusse suvila eesmärgiga see aastaringseks elamuks renoveerida. Põhjuseks on üha kallinevad korterihinnad, millele ei hakka suurematel peredel enam hammas peale.
«Kellel aga suvila juba olemas, on soodne aeg linnakorter maha müüa, sest praeguse hinnataseme pealt müües on võimalik saada suvemaja märksa korralikumalt renoveeritud, kui veel mõni aasta tagasi,» sõnas Sooman.
Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes detsembris 136,8 miljonit eurot, mida oli novembrist 20 protsenti ehk 22,7 miljonit rohkem ja 2015. aasta detsembrist 15 protsenti ehk 17,8 miljonit rohkem.
Korteritehinguid tehakse endiselt üsnagi sarnases mahus, kuid seda pidevalt kasvavatel hinnatasemetel. Detsembris aset leidnud oodatust kiirem hinnataseme kasv leidis aset nii elamufondi mõistes vanemate korterite kui ka uusehitiste osas.
Vanemate ehk järelturu korterite mediaanhinna kasv oli detsembris ligi kolm korda kiirem (20 protsenti) kui uusehitiste puhul (7 protsenti), mis tuleneb ennekõike hilinevast hinnakasvust Eesti piirkondades, kus uusarendusi valdavalt ei esine.
Möödunud aastal tehti Eestis 20 725 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna 2015. aastaga kasvanud 3,2 protsenti, tehingute koguväärtus kasvas 8,2 protsenti ehk 97,2 miljoni euro võrra. Korterituru üle-Eestiline kasv 2016. aastal aeglustus, mille juures tehingute arvu kui tehingute koguväärtuse muutused tulenesid valdavalt Harjumaal toimuvast.