«Kas teel töölt koju saadud tervisevigastus loetakse tööõnnetuseks ja kui, siis mida see tähendab? Kukkusin trammist maha ronides ja murdsin kaks ribi,» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas koduteel kukkumine on tööõnnetus? (1)
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.
Linnas kõnniteel toimunud õnnetus on tööõnnetus sõltuvalt sellest, miks töötaja seal kõndis. Kui ta täitis seal oma igapäevaseid tööülesandeid, näiteks postiljonina, siis on ilmne, et tegemist on tööõnnetusega.
Samuti on tegemist tööõnnetusega juhul, kui näiteks igapäevaselt kontoris töötav sekretär sai tööülesande osta kontorisse paberit ja õnnetus juhtus ajal, mil ta kõndis kauplusesse paberit ostma. Siinjuures ei oma tähtsust, mis esmapilgul tundub õnnetuse põhjusena – libe hooldamata kõnnitee, talvetingimusteks liiga libeda tallaga jalanõud, tähelepanu hajumine telefoniga rääkimise tõttu või töötaja kiirustamine. Tegemist on ikkagi tööõnnetusega ja põhjused selguvad uurimise käigus.
Kuid on ka olukordi, millal kõnniteel toimunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks. Teel kodunt tööle ja töölt koju toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus. Sellekohane muudatus tehti töötervishoiu ja tööohutuse seaduses juba aastal 2003. Samuti ei loeta tööõnnetuseks kukkumist kõnniteel, kui see juhtus tööaja hulka mitte arvataval lõunavaheajal, näiteks teel oma ettevõttest eemal asuvasse söögikohta.
Kui tööandja saab teada, et töötaja kukkus kõnniteel, siis tuleb välja selgitada õnnetuse asjaolud. Kui ilmneb, et tegemist oli tööõnnetusega, peab tööandja vormistama raporti. Kui ilmneb, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Sõltumata sellest, kas koostatakse raport või akt, tuleb see esitada nii kannatanule kui tööinspektsioonile.