Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pereärina peetav külapood hingitseb supermarketite kiuste

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Pereärina Harju maakonnas Ruila poodi pidavad naised mäletavad aegu, mil oldi kimpus vargustelainega kui ka pikki järjekordi enne Eesti krooni tulekut.

Vanaema Elvira Allikmetsa (76) alustatud tööd jätkavad tütar Laivi Ilves (53) ning lapselaps Liina Raudva (28). Ehkki supermarketid hingavad kuklasse, on külapoel õnnestunud püsima jääda, kirjutab Harju Elu.

Ruila külapood sai alguse 1966. aasta detsembris, kui Ruila sovhoos remontis Keila kooperatiivi müügikoha tarbeks mõisa valitsejamaja esimese korruse. Poekese pinnaks koos kõrvalruumidega oli 84 ruutmeetrit.

Elvira Allikmets teenis poemüüjana 120 rubla kuus. «Siis oli arvelaud ja osutkaal. Leiba toodi Keilast suurtes konteinerites kolm korda nädalas. Inimesed viisid seda kottide viisi loomadele,» rääkis ta.

Viina ja õlle müügile pani põntsu Gorbatšovi kuiv seadus 80ndate keskel. Siis tohtis alkoholi müüa alles õhtul alates kella neljast, muul ajal olid pudelid riidega kaetud. Defitsiitsemat kaupa nagu suitsuvorsti sai vahel leti pealt, vahel alt.

Päev enne Eesti krooni tulekut, 19. juunil 1992, oli Ruila poes järjekord maanteeni välja. «Õhtuks olid riiulid täiesti tühjad, sest kõik, mida vähegi oli, osteti ära. Päeva kassa oli 330 000 rubla ja see kaalus kümme kilo,» meenutab Laivi Ilves.

1996. aasta talvel röövis Ruila külapoodi kurikuulus Romeo Kalda koos abilistega. Takso ootas juhiga eemal, Kalda koos kambajõmmiga tungis akna kaudu sisse. «Kümme minutit kulus, et ära võtta aken ja trellid ja teha see alkoholiriiul täiesti tühjaks,» rääkis Ilves.

Katust üritasid pakkuda ka Keila nolgid, Allikmetsa telefonikõne peale võttis politsei nad kinni. «Siin oli nii palju neid röövimisi, et me öösiti magasime välivoodiga leti taga,» lisas Ilves.

Ruila külapoe riiulid ja külmlett on pool sajandit vastu pidanud, ehkki külmleti mootorit on korduvalt vahetada tulnud. Küll on käive langenud supermarketite tõttu, mis annab eriti tunda jõulude ja jaanipäeva paiku. «Kõik ostavad siis linnast,» ohkab Ilves - linn tähendab tema jaoks Keilat ja Laagrit.

Lisaks Ruila poele omab pere Laitsemäe kauplust. Kuidas on väikeettevõtjana toime tulla? «Igat senti pead lugema ja igat väljaminekut mõtlema,» tõdes Ilves. Mõningast leevendust on pakkunud asjaolu, et kohalik postkontor kolis Kernu tanklast Ruila külapoe katuse alla. Pereäri pidajad usuvad, et niikaua kuni Ruila tall ja kool on nende lähistel, jagub ka ostjaid.

Loe pikemalt Harju Elust.

Tagasi üles