/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2012/09/24/1338376t1h73bb.jpg)
Andmekaitse inspektsiooni helistajaid huvitasid enim andmete avalikustamine internetis, telefonikõnede salvestamine ja kaamerate kasutamine töökohal.
Vaata, millised andmekaitsemured tekitasid inimestele enim peavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefonile tehtud mullustest kõnedest selgus, et võrreldes eelmiste aastatega on sagenenud küsimused isikuandmete avalikustamise kohta internetis, samuti küsitakse tihemini nõu ka salvestusseadmete kasutamise kohta.
Aasta jooksul helistati nõuandetelefonile 1419 korral. Võrreldes eelmiste aastatega on kõnede arv kasvanud ligi 20 protsenti - 2015. aastal oli kõnesid kokku 1136 ning 2014. aastal 1141.
Enim esitati helistades küsimusi, mis liigituvad isikuandmete kaitse seaduse valdkonda. Nende hulgas olid kõige sagedasemad probleemid seotud isikuandmete avalikustamisega internetis ja meedias. Sel teemal küsiti nõu 205 korral. Muret valmistasid nii suhtluskeskkonnad, infoportaalid kui ka kohtulahendite avalikustamine.
Sagedasti helistati ka küsimustega video- ja fotokaamerate ning teiste salvestusseadmete kasutamise ja telefonikõnede salvestamise kohta. Salvestusseadmete kasutamise teemal tehti möödunud aasta jooksul 153 kõnet, millest ligi 40 protsenti puudutas nende kasutust töökohal.
Samuti tuli vihjeid kaamerate kasutamise kohta puhke- ja söögiruumides ning mujal, kus võiks eeldada suuremat privaatsust. Ka korteriühistu territooriumil valvekaamerate kasutamine tekitab sageli küsimusi.
Suur hulk telefonikõnedest puudutas töösuhetega seotud probleeme, kokku pöörduti inspektsiooni poole selliste muredega 111 korral. Küsimusi andmete töötlemise kohta oli nii tööandjatel kui töötajatel. Peamiselt küsiti tööle kandideerimisega seonduvaid küsimusi. Kurdeti palju ka selle üle, et pärast töötaja lahkumist ei sulge tööandja temanimelist e-posti aadressi.
67 kõnet puudutas võlaandmete avalikustamist või edastamist. Küsiti ka andmete töötlemise ja edastamise viisi kohta, isikuandmete kasutamise kohta uuringutes ning andmete pärimise kohta registritest.
Enamik aasta jooksul nõuandetelefonis esitatud küsimustest puudutas isikuandmete kaitse valdkonda – 78 protsenti kõigist kõnedest. Avaliku teabe teemadel küsiti nõu kokku 155 korral, sealhulgas küsiti enim juurdepääsupiirangute kehtestamise ja teabenõuete täitmise kohta.
Elektroonilise side valdkonna küsimusi esitati 36 korral, kõik kõned puudutasid e-posti teel või sõnumiga saadetavaid reklaampakkumisi. Rämpspostiga seonduvate kõnede arv on aasta-aastalt kasvanud kõige kiiremas tempos.
125 korral küsiti nõu delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimisega seoses. 107 kõne puhul küsiti nõu teemadel, mis ei kuulu AKI järelevalvealasse.
Nõuandetelefoni eesmärgiks on selgitada inspektsiooni järelevalve valdkondi puudutavaid lihtsamaid küsimusi ning anda helistajale esmaseid juhiseid oma õiguste kaitseks. Keerulisemate probleemide osas tasub nõu küsida kirjalikult.
Inspektsiooni nõuandetelefonil 627 4144 saab helistada tööpäeviti ennelõunal kell 10-12 ja pärastlõunal kell 14-16, neljapäeviti kell 10-12 ja pärastlõunal kell 14-15.
Sagedasematele küsimustele leiab vastused ka inspektsiooni veebilehelt.