Kohus mõistis afgaanist piimaärimehe Haidari tagaselja vangi

Mohammad Yaqub Haidari. Foto: Politsei

Harju maakohus mõistis afgaanist piimaärimehe Mohammad Yagub Haidari neljapäeval süüdi miljonite kroonide omastamises ja määras talle tagaselja reaalse vangistuse.

Kohtu hinnangul on Haidari süü ametiseisundi kuritarvitamises ning suures ulatuses maksude väärarvutamisele kihutamises ja kaasaaitamises tõendatud ning määras talle nelja-aastase vangistuse. Sellest jõudis mees kohtueelsel ajal enne Eestist põgenemist ära kanda ühe kuu ja neli päeva.

Lisaks 417 euro suurusele sundrahale mõistis kohus Haidarilt maksu- ja tolliameti kasuks välja 35 320 eurot, ASi Rapla Dairy kasuks 1 218 926 eurot ning ASi Promineks (endise nimega AS Lacto) kasuks 57 206 eurot.

Juba alates 2003. aasta aprillist aresti all oleva Haidari 5125 ruutmeetri suuruse kinnistu Sakus jättis kohus endiselt aresti alla ning seda ASi Rapla Dairy ja ASi Promineks tsiviilhagide rahuldamise tagamiseks.

Mullu detsembris nõudis riigiprokurör Helga Aadmasoo Haidari süüdimõistmist maksukuritegudes ning talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse määramist. Lisakaristusena soovis prokurör mehele kolmeks aastaks äriühingu juhtimise keeldu.

Algselt oli koos Haidariga kohtu all veel kolm meest, kuid nende osas lõpetas kohus mullu juuni keskel süüasja. Prokurör nägi võimalust lõpetada süüasi Aleksandr Vjuni (52), Igor Lapšini (69) ja Andrei Kobrini (54) osas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning Harju maakohus oli sellega ka päri. Meestel tuli tasuda siiski riigi tuludesse erineva suurusega sunnirahad - Vjunil ja Kobrinil mõlemal veidi üle 6000 ning Lapšinil ligi 3000 krooni.

Harju maakohus andis tunamullu augusti lõpus kunagi eriliste teenete eest valitsuselt peaaegu Eesti kodakondsuse saanud afgaanist piimaärimehe Mohammad Yagub Haidari kohta välja Euroopa vahistamismääruse. Kohtumääruse järgi vahistatakse kunagine ASi Lacto ja ASi Rapla Dairy juht Haidari kohe, kui ta peaks saabuma Euroopa Liidu piiridesse.

Riigiprokurör Laura Vaik saatis Haidari kohtu ette juba 2006. aasta lõpus, kuid mees lahkus peagi väidetavalt oma kodumaale Afganistani, rikkus talle seatud tõkendit ega naasnud Eestisse. 2007. aasta suve lõpus teatas aga Haidari kaitsja, et tema klient ei saa kohtusse tulla, kuna sai Afganistanis pommiplahvatuses vigastada.

Süüdistuse järgi müüs Haidari juhitud piimatoodete firma AS Rapla Dairy 2002. aasta kevadel OÜ-le Bingotrade enam kui kolme miljoni krooni eest piimatooteid, mida ei kajastatud Rapla Dairy raamatupidamises, ning kuna maksud jäid riigil saamata, kaasnes riigile enam kui poole miljoni krooni suurune kahju. Uurimisandmetel tasus ostja kauba eest sularahas ning raha läks Haidari valdusse.

Selles episoodis mõisteti Rapla Dairy juhatuse liikmed Kristiina Kibe ja Väino Antons, finantsdirektor Tatjana Potapova ning pearaamatupidaja Valentina Tšubarova 2003. aasta lõpus Tallinna linnakohtus süüdi. Haidari oli sellel ajal uurimise eest pakku läinud ja teda toona kohtu ette saata polnud võimalik.

Uurimisandmetel kulutas Haidari Rapla Dairy raha hoogsalt ka oma Sakus Sarapuu tänaval asuva luksusvilla ehitustöödel ja hoone sisustuse soetamiseks. Uurimisel selgus, et afgaanist ärimees lasi 2002. aastal Rapla Dairyl kinni maksta üle 740 000 krooni eest oma eramu ehituse ja sisustamise arveid, kusjuures Haidaril aitas seadusrikkumist toime panna ehitustöid juhtinud Igor Lapšin. Samas polnud Rapla Dairy juhatusel ja nõukogul Haidari erakulutusteks kulunud summadest aimugi.

Süüdistuse järgi lasi Haidari tasuda oma luksuseramu kulusid ka teisel piimatoodete firmal ASil Lacto, mille juht ta oli. Nii maksis Lacto kinni pea miljoni krooni ulatuses maja sisustamise ja hoone ümbruse haljastuse kulusid, millest Lacto juhatus ja nõukogu ei olnud teadlikud.

Et firmadest raha võtmist varjata, lasi Haidari nimetada 205 000 krooni ulatuses arveid talle määratud erisoodustuseks, üle poole miljoni krooni eest arveid kanti aga ettevõtte tootmiskuludesse, selgitas uurimine. Kuna Haidarile väidetavalt määratud erisoodustustasu pealt riigile makse ei makstud, põhjustati sellega riigile üle 160 000 krooni kahju, selgitas uurimine.

Rahaliselt kõige suuremad õigusrikkumised pani Haidari toime 2001. aasta alguses Rapla Dairyst kauba väljakantimiseks kahe uue firma asutamisega. Nimelt lõi Haidari OÜ Tihanes ja OÜ Spelling, mille ülesanne oli turustada Rapla Dairy toodangut. Samas kasseerisid Haidari palgatud isikud enamiku kauba eest laekunud rahast sularahana ning see rändas otse Haidari valdusse. Samal ajal jäid OÜ Tihanes ja Spelling Rapla Dairyle pidevalt kauba eest võlgu ning lõpuks kasvas võlgnevus enam kui 18 miljoni kroonini, kusjuures OÜ Tihanes jäi Rapla Dairyle võlgu üle 6,7 miljoni ja OÜ Spelling üle 11 miljoni krooni.

OÜ Tihanes asutamisel aitas Haidarit samuti kohtu alla antud Andrei Kobrin, OÜ Spelling juhatuse liikmeks sai aga Igor Lapšin, kes oli varem juhtinud Haidari eramu ehitustöid. Miljonite kroonide ulatuses sularaha liikumist ja inkasseerimist juhtis aga Aleksandr Vjun.

Kui Haidari organiseeritud osaühingute pidevad võlgnevused hakkasid Rapla Dairy raamatupidamises juba selgelt silma torkama, korraldas Haidari ettevõtete likvideerimise ning nende raamatupidamisdokumentide varjamise ja hävitamise, selgus uurimisel. Eesmärk oli luua olukord, kus hiljem poleks võimalik kindaks teha osaühingute tegevuse majanduslikke tulemusi, sealhulgas võlgnevuse ja vara suurust.

Riigiprokurör Laura Vaigu sõnul ei tunnistanud Haidari end kriminaalasja eeluurimisel süüdi.

Maksupettuste uurimise keskus alustas Haidari tegevuse uurimiseks kaks kriminaalasja 2003. aasta talve lõpus. Seejärel pages mees uurimise eest välismaale ja ta kuulutati tagaotsitavaks.

2004. aasta jaanuaris andis mees end uurijatele välja ja kohus võttis ta vahi alla. Juba sama aasta veebruaris pääses ta aga allkirja vastu vabadusse.

Rapla Dairy pankrotistus 2003. aasta 15. jaanuaril, kogudes enda vastu 220 miljoni krooni ulatuses tunnustatud nõudeid.

Enne Rapla Dairy pankrotistumist kavatses valitsus anda Haidarile eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse.