/nginx/o/2011/02/14/516011t1h888e.jpg)
Renault’d võib oodata piinlik tagurdamine. Nagu näib, ei ole firma enam sugugi kindel, et nende elektriautode programmi kallal «tööstusspioonid» on käinud.
Kas Renault’s polnudki spionaaži?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal ütles Renault, et ootab Prantsuse prokuröridelt teateid selle kohta, mida nad väidetavate salajaste pangaarvete kohta välja on uurinud – enne kui otsustada, kas neilt on saladusi varastatud või mitte.
Renault’ asejuht Patrick Pelata, kes veel veebruaris kinnitas, et firma on langenud organiseeritud luurevõrgustiku ohvriks, andis esmaspäeval valitsuse (firma osaniku) esindajatele teada, et kõik väited vaadatakse üle.
Lähedalseisvate allikate sõnutsi võib olla hoopis tegemist firmasisese pettusega – mis oleks jaanuaris võetud selgete seisukohtadega võrreldes «hoopis teine tera». Sellele vaatamata väitis firma teisipäeval, et «ei ole oma seisukohti karvavõrdki muutnud».
Renault’ pressiesindaja Frederique Le-Greves ütles: «Me oleme küsinud Šveitsi ja Liechtensteini prokuröride käest, kas seal on neid pangaarveid. Me alles ootame nende käest vastust. Meil on kaks peamist hüpoteesi: üks on see, et prokurör kinnitab, et Šveitsis ja/või Liechtensteinis on pangaarved. Teine variant on, et ta ütleb, et seal pole midagi. Ohvrid oleme me olnud mõlemal juhul – mille ohvrid, seda ma ei tea.»
Pariisi prokurör ütles, et ootab ametlikke vastuseid mõlemast riigist, kuigi on mitteametliku vastuse Šveitsist juba saanud.
Jaanuaris vallandas Renault kolm juhtivtöötajat, keda kahtlustas tundliku informatsiooni edastamises kolmandatele osapooltele. Kahe mehe advokaadid nõuavad Renault’lt võimalikult kiiresti selgitust, kas spionaaž on aset leidnud või mitte.
Renault’ juhatuse liikme Michel Balthazard’i advokaat Xavier Thouvenin ütles: «Kui Renault seda tegelikult ei teadnud, siis oleks ju ometi võinud usaldada inimest, kes on ettevõttes töötanud 33 aastat.»
Balthazard'i abi Bertrand Rochette’i advokaat Christian Charriere-Bournazel ütles, et tema kliendi vallandamine ilma tõendeid omamata oli «vastuvõetamatu» ning ta kavatseb grupilt kindlasti kahjutasu nõuda.
Elektriautode programmi juhilt Matthieu Tenenbaumilt Financial Timesil kommentaari saada ei õnnestunud, kuid kõik kolm vallandatut eitavad oma süüd.
Juhtum tekitas Prantsusmaal suure skandaali ja paljud kartsid, et tegemist on organiseeritud tööstusspionaažiga. Korraks lõid kõikuma isegi Prantsuse-Hiina suhted, kuna spioonide taga aimati ühe Hiina firma tegevust.
Renault’ ja Nissani tegevjuht Carlos Ghosn ütles Prantsuse meediale, et väidetavalt lekkinud info puudutas elektriautode ärimudelit.
Ärimudel on aga tundlik teema, kuna «elektrikatega» massideni jõudmine võib osutuda keerukaks – autode ja nende akude hind ja töövõime on tekitanud palju poleemikat.
Copyright The Financial Times Limited 2011.