Priit Sauk: maanteeamet ei ole rikkunud riigihangete seadust
4. jaanuar 2017, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks rahandusministeeriumi auditile hankemenetluse liigi valiku eksimise teemal teatas maanteeamet, et riigihanke osadeks jaotamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb asjaolusid hinnata juhtumipõhiselt.
Maanteeameti seisukoht on, et nii Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus kui riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski lõigu ehitus koosnes eraldi projektidest. See tähendab, et iga hanke aluseks oli erinev tee-ehituse põhiprojekt ning neid ei saa pidada samadeks ehitustöödeks.
Teelõikude planeerimine ja elluviimine on väga pikaajaline protsess ning see, kuidas projekte või teelõike planeeritakse, ehitatakse ja ellu viiakse on seotud nii projekteerimise, hangete õnnestumise, ehitamise ja sealjuures ka veel paralleelselt finantsplaneerimise küsimustega. Maanteeamet viib hankeid läbi lähtudes riigihangete seaduses esitatud nõuetest. Olenevalt hankeobjekti suurusest ja maksumusest kasutame avatud lihtmenetlust, avatud riigihanget või rahvusvahelist riigihanget.
Kui objekti orienteeruv maht koos maksumusega on teada, planeeritakse ehitus lähtuvalt rahaliste vahendite eraldamisest. TEN-T ehk üle-Euroopalisel transpordivõrgustikul on võimalik kasutada EL Ühtekuuluvusfondi vahendeid ja teistel objektide riigieelarve vahendeid. Sõltumata rahastamise allikatest viiakse hange läbi kas avaliku hankena või rahvusvahelise hankena vastavalt hangete piirmääradele. Kui objekti maksumus on piiripealne (2014. aastal oli rahvusvahelise riigihanke piirmäär 5 186 000 eurot), siis tehakse igaks juhuks rahvusvaheline hange, et vältida hilisemat hanke tühistamist.
Eelmisel aastal avaldas Maanteeamet riigihangete registris 415 hanget. Neile hangetele esitati kolm vaidlustust, mis kõik lõppesid Maanteeameti jaoks edukalt. Maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul ei ole rahvusvahelised hanked toonud juurde konkurentsi, sest Eesti turul on pakkujate arv niigi väga suur ning seeläbi ka hinnad madalad.
«Meil ei ole ühtegi loogilist põhjendust teha kunstlikult rahvusvahelisi hankeid, kui seadus seda ei nõua. Rahvusvahelise hanke korraldamiseks kulub oluliselt pikem aeg ehk, kui Maanteeamet teeks oma hanked rahvusvahelistena, siis teeksime ka poole vähem hankeid,» selgitas Sauk. «Sellest hoolimata ei väldi me rahvusvaheliste hangete tegemist, kui eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära ning me ei vähenda kunstlikult objektide maksumusi, et teha hange ainult siseriiklikuna.»
Maanteeamet on esitanud Rahandusministeeriumi audititele eriarvamused. Maanteeameti arusaamu toetab ka Rahandusministeeriumi tellitud audit, mille viis läbi AS Deloitte Audit Eesti.