Konkurentsireeglite rikkumises süüdistatav Vene energiahiid Gazprom esitas möödunud aasta lõpus Euroopa Komisjonile ettepanekud uurimise lõpetamiseks ja trahvist pääsemiseks, kuid Eesti seisukohti ei ole komisjon konkurentsiameti ja majandusministeeriumi kinnitusel uurinud, kirjutab ERR uudisteportaal.
Euroopa Komisjon pole Gazpromi ettepanekute kohta Eestilt arvamust küsinud (1)
Gazpromi ettepanekute täpsemat sisu ei ole avalikustatud ning konkurentsiameti direktor Märt Ots ütles ERRile, et kahjuks ei ole neilgi selle kohta mingisugust infot.
«Antud asjaga tegeleb puhtalt Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat, nemad meiega oma menetlusinfot ei jaga. Meie ka kahjuks ei tea üldse, millised läbirääkimised toimuvad, millised ettepanekud on Gazprom teinud - see sõltub täiesti komisjonist,» nentis ta.
Mullu oktoobris kirjutas Financial Times, et pärast viieaastast Vene Gazpromi tegevuse uurimist on Euroopa Komisjon jõudnud üsna lähedale Gazpromiga sõlmitavale kokkuleppele.
Lehega toona suhelnud allikate andmetel pääseb Gazprom Ida-Euroopas konkurentsi piiramise ja oma domineeriva positsiooni ärakasutamise eest trahvist, kuid peab andma õiguslikult siduva lubaduse, et muudab edaspidi oma tegevusmeetodeid.
Leht märkis toona, et EL-i leebe otsus Gazpromi kohta kindlasti ei meeldi Ida-Euroopa ja Balti riikidele, mis on nõudnud Gazpromile karmimat karistust. Nende hinnangul on tegemist testiga, kas komisjon kaitseb nende huve Vene gaasimonopoli vastu.
Iseäranis Poola ja Leedu on väljendanud seisukohta, et Venemaa kasutab gaasi poliitilise survevahendina, ja on kriitilised Brüsseli suhtes, mis ei ole sekkunud nende kõrgema gaasihinna probleemi lahendamisse.
Ebaõige gaasihind puudutas Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Bulgaariat.