/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2017/01/03/6224277t1h4a42.jpg)
Kuna Läti on ainus Balti riik, kus siiani joogitaara tagastusraha süsteemi pole, suurendab see piirikaubanduse kasvu tõttu prügistamise ohtu nii Eestis kui Leedus.
Saamatajääv pandiraha Lätist ostetud jookidelt suurendab prügistamist Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti poolt vaadates on see muidugi kurb, sest ka Eesti olukorda parandaks, kui Lätis oleks samasugune tagastusraha süsteem nagu meil ja Leedus,» ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ERR uudisteportaalile.
Eek ütleb, et tervemõistuslik ja keskkonnasõbralik käitumine oleks visata taaramärgita pudel pakendikonteinerisse, nagu ka paljud muud pakendid, millele tagastusrahasüsteem Eestis ei kehti.
«Tegelikult meil on tohutu hulk pakendeid ja kogupildi mõttes kahtlemata enamik pakenditest ei osale tagastusraha süsteemis. See (taaramärgita pudeli pakendikonteinerisse viimine - toim.) ei erine kuidagi šampuse- või viinapudelist,» ütles ta.
Eek möönis, et pudeleid, mida ei saa tagastada, visatakse minema palju suurema tõenäosusega ning seetõttu suureneb ka prügistamise oht. Prügistamise vähenemine oli muuhulgas ka üks olulisi argumente siis, kui tagastusraha süsteem Eestis jõustus.