Analüütik: töötus Eestis võib kasvada

DNB Panga hoone Tallinnas. Foto: Jaanus Lensment

DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul toetab tänavu eksporditurgude järkjärguline taastumine veidi suuremat majanduskasvu kui mullu, kuid ettevõtete vähene tootlikkus loob pinnase töötuse kasvuks.

Tänavuse aasta lõpptulemuseks ootame SKP kasvu ca 1,3%, märkis Roosimägi. «Koos eksporditurgude tugevnemisega võib loota ka investeerimistegevuse mõnetist elavnemist, » lausus analüütik. « SKP arenguid toetab ka jätkuvalt tugev sisenõudlus, mis suures osas põhineb suhteliselt madalal töötuse määral ning edasisel palgatõusul.»

Roosimägi sõnul on alates augustist 2016 tarbijahinnaindeks tasapisi tõusule pööranud, kuid pole seni veel üheski kuus üle ühe protsendi tõusnud. «2017. aastal võiks hinnatõus kiireneda, kuivõrd nafta on eeldatavasti muutumas kallimaks ja sellega seoses ka sisendhinnad Eesti majanduse jaoks. Samuti avaldavad hindadele mõju tõusvad aktsiisimäärad kütusele ja alkoholile, » märkis ta.

Tootlikkus palgakasvule jalgu jäänud

Töötuse määra juures tuleb arvestada, et sellele näitajale avaldab lähiperioodil mõju tööjõu reform, mistõttu arvatakse edaspidi üha suurem osa seni tööjõust väljas olnud inimestest tööjõu hulka, ütles Roosimägi.  «Selle tulemusena tõuseb töötuse määr ka siis, kui hõivatute arv ei vähene. »

Ta lisas, et peale administratiivse faktori tuleb aga jätkuvalt tähelepanu all hoida üldisi arenguid ettevõtluses ja sellega seonduvalt tööjõuturul. «Ettevõtete käibed ei kasva, samas üha tõusvate tööjõukulude tõttu on kasumid langustrendis. Kuivõrd käärid tootlikkuse ja tööjõukulude vahel üha suurenevad, kasvab töökohtade vähendamise oht, » nentis analüütik, lisades, et sama oht varitses Eesti majandust ka möödunud 2016. aastal, kuid ettevõtjad leidsid siiski võimalusi suuremate koondamislainete ärahoidmiseks. «Kindlasti on Eesti majanduses toimumas struktuursed muutused selleks, et suurenenud tööjõukulude keskkonnas äritegevust jätkata. Need on aga pikaajalised ning kohati vaevalised, mistõttu tõenäosus töötuse määra tõusuks on pigem kasvanud.»

Roosimägi sõnul vähendab tõusev töötuse määr mõnevõrra survet palgatõusule, mistõttu 2017. aastal kasvab keskmine palk senisega võrreldes veidi aeglasemalt. «Siiski prognoosime palgatõusuks 5,5% aastas, » ütles Roosimägi. « Kvalifitseeritud tööjõu kogumaht Eestis on jätkuvalt piiratud. Kuigi tööhõive võib 2017. aastal veidi langeda, toimub see pigem madalama kvalifikatsiooniga töötajate arvelt. Nõudlus kvalifitseeritud töötajate järele oluliselt ei vähene.»

Roosimägi kinnitusel on USA majanduskasv ka 2017. aastal kiirem kui eurotsoonis. Oma osa annavad sellele tõenäoliselt ka USA uue presidendi Donald Trumpi poolt lubatud poliitikad- maksude vähendamine, töökohtade tekitamine, fiskaalstimuleerimise plaanid taristusse ja kaitsetööstusesse, rahvusvaheliste kaubanduslepingute üle vaatamine jms. «Seetõttu võib eeldada, et USA dollari kurss tugevneb kõigi oluliste maailmavaluutade suhtes, » rääkis Roosimägi.

Kütuse hind tõuseb

Autokütuse hinnale mõjuvad Roosimägi sõnul laias laastus kaks komponenti: nafta maailmaturu hind ning kohalikud aktsiisimaksu määrad. «Mõlema osas võib 2017. aastal oodata kasvu, » märkis Roosimägi. « Aktsiisimäärad tõusevad 1. jaanuarist 10%. Koos käibemaksuga moodustavad maksud autokütuse jaemüügihinnast umbes poole. Teine pool hinnast on suures osas kütuse sisseostuhind. Arvestades üldist eeldust, et nafta hind järgmisel aastal pigem tõuseb, tuleb ka selle kütuse sisseostuhinna komponendi osas eeldada teatud tõusu.»

Euribor jääb Roosimägi prognoosi kohaselt senisele tasemele.

Üldisi arenguid aktsiaturgudel kogu maailmas iseloomustab tema sõnul 2017. aastal tõenäoliselt heitlikkus. «Tallinna börs omakorda on mõjutatud ülejäänud Euroopa arengutest. Euroopa Keskpanga nn „rahatrüki“ toel on võimalik, et turud jätkavad vaatamata piiratud majanduskasvule ja segastele poliitilistele oludele tõusvas joones, » rääkis Roosimägi. «Samas tuleb valmis olla suurteks kõikumisteks ning turgude üldiseks ebakindluseks.»

Poliitilised riskid

Jätkuvalt on Roosimägi hinnangul küsimuseks see, kuidas mõjutavad Euroopa turgusid erinevad poliitilised arengud, nagu näiteks Brexit, Itaalia konstitutsioonireferendumi järgne reaalsus, kasvavad protektsionistlikud arusaamad Euroopa Liidu (suur)riikides jms. «Sellest tingituna prognoosime, et OMXT jääb aasta perspektiivis tänasega samale tasemele, kuid mööname, et tegelik tulemus võib olenevalt turu volatiilsusest 2017. aasta lõpus meie prognoosist oluliselt erineda.»

Roosimägi märkis, et Põhjala elektribörsi järgmise aasta kvartaalsete futuuride keskmine hind on ca 5% madalam kui 2016. aasta kuude keskmine hetkehind. «Sellest tulenevalt prognoosime, et ka börsihind Eestis on järgmisel aastal 5% madalam, » lausus analüütik. Ta lisas, et samas on elektri hind mõjutatav üldistest energiahindadest maailmaturul (nafta hind) ning spetsiifilistest (tehnilistest) teguritest regionaalselt. «Üldiselt eeldatakse, et nafta hind võiks 12 kuu perspektiivis pigem tõusta, mis võib mõjutada ka elektri hinda tõusu suunas. Siiski lähtume hetkel elektri hinna prognoosil pigem futuuride madalamast tasemest.»

Postimees avaldas täna suure majandusprognoosi, kus erinevad eksperdid prognoosivad tänavuse aasta olulisi majandusnäitajaid.