/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/02/6221143t1h4fec.jpg)
Soome tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeinstituudi eksperdi Esa Österbergi sõnul käib Soome turistidest Eestis konkreetselt alkoholi ostmise eesmärgil vaid kuni 10-13 protsenti.
Ekspert: Soome turistidest käib Eestis alkoholi ostmas vaid vähemus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui te vaatate, miks soomlased Eestisse tulevad, siis ainult vähemus, 10-13 protsenti tulevad alkoholi pärast. Enamus tulevad teistel põhjustel. 50 protsenti turistidest, kes Eestis käivad, ei too üldse alkoholi tagasi Soome,» ütles Österberg BNS-ile. «Lahja alkoholi pole enam nii mõttekas sisse tuua, sest hinnad on lähenemas. Nüüd on teie maksud tõusmas ja iga lisanduv 10 protsenti toob seda Soome tasemele lähemale.»
Österberg märkis samas, et ka väga väikese hinnavahe korral jääb teatud alkoholiturism endiselt alles. «Stockholmi-Helsingi vahel veetakse ka alkoholi, kuigi alkoholihinna vahe on oluliselt väiksem. Isegi kui hinnavahe on väike, tuuakse mingi kogus alkoholi tavaliselt kaasa,» sõnas ta.
Ekspert pidas võimalikuks, et kui Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside vahe tõuseb, hakkavad mõned soomlased alkoholi ostma Lätist, nagu on Eesti ja Soome meedias spekuleeritud. «See on võimalik. Leedu pole koht, mida soomlased alkoholi pärast külastaksid – kui mingil muul põhjusel Leedus käid, võid alkoholi kaasa osta, aga see pole põhiline. Siiamaani pole ka Läti selline riik olnud. Kui aga Läti ja Eesti alkoholihinna vahe kasvab, siis sellel muidugi mõju on. Meil on olnud [Soomes] kuulujutte ja ajaleheartikleid selle kohta, et soomlased lähevad Lätti, aga see pole kindel,» märkis ta.
Österbergi sõnul võivad hakata Lätis alkoholi järel käima need inimesed, kes organiseerivad Soomes mingit suurt pidu. «Kui sul on 50. pulma-aastapäev ja sul on vaja sadu liitreid alkoholi, siis on võib-olla loogiline sõita laevaga Tallinna ja sealt edasi Lätti alkoholi järele,» tõi ta näiteks.
Alates novembri keskpaigast sõidab Tallinna sadama D-terminalist Valka alkoholipoe Alko1000 juurde ka nii-öelda alkobuss. «Sellest bussis on ilmselt rohkem eestlasi kui soomlasi,» märkis Österberg.
Postimees kirjutas detsembri keskpaigas, et üle lahe liikuvad alkoholilastid ärgitavad Soomet leevendama seniseid karme alkoholipiiranguid, muuhulgas lubada toidupoes müüa niinimetatud A-õlut ja long drinke, samuti pikendada ööklubides alkoholi müügi aega kella neljani öösel. Österbergi sõnul ei peaks nende muudatuste taga aga nägema primaarselt seost Eestist toodava alkoholiga, vaid pigem soomlaste enda soovi turu reguleeritust vähendada.
Valitsuse plaan on ühtlustada lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisimäärad. Alkoholiaktsiisi määrad tõusevad 2017. ja 2018. aastal 1. veebruarist. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 15,52 sendile. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis 77,44 sendile.
Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile.Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10 protsenti.
Kui 1-liitrine viin maksab praegu rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt keskmiselt 20,90 eurot, siis peale aasta alguse aktsiisitõusu maksab see 21,94 eurot. Pooleliitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, peale veebruari aktsiisitõusu 1,11 eurot ja pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot. 12-protsendilise alkoholisisaldusega vein maksab praegu 5,79 eurot ning pärast aktsiisitõusu maksab see 5,89 eurot. 4,5-protsendiline õunasiider maksab praegu 1,29 eurot, peale veebruari aktsiistõusu maksab see 1,32 eurot ja pärast juuli aktsiisitõusu 1,46 eurot.