Huvigrupp: Eestis on piraattarkvara osakaal 42 protsenti

Kallis tarkvara paneb ebaseaduslikke alternatiive otsima. Foto: Shutterstock

Suuri tarkvarafirmasid koondava huvigrupi BSA andmetel oli 2015. aastal 42 protsenti Eestis kasutatavast tarkvarast litsentseerimata, piraattarkvara tõttu kaotasid firmad BSA andmetel Eestis 16 miljonit dollarit.

Piraattarkvara osakaal kogu paigaldatud tarkvarast on viimastel aastatel aga langenud – aastal 2009 oli see 50 protsenti, 2011. aastal 48 protsenti ning 2013. aastal 47 protsenti, selgub BSA uuringust.

Eestis kasutatava piraattarkvara turuväärtus oli 2015. aastal 16 miljonit dollarit, ent 2013. aastal oli see 20 miljonit dollarit ning 2011. aastal 25 miljonit dollarit, märkis BSA.

Kogu maailmas on piraattarkvara osakaal BSA uuringu andmetel 39 protsenti ning tarkvarafirmadel jääb selle tõttu saamata hinnanguliselt 52,24 miljardit dollarit. Samas näiteks Euroopa Liidus on vastav näitaja 29 protsenti ning saamata tulu 11,06 miljardit.

Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eestis piraattarkvara siiski pigem vähelevinud: säärase tarkvara osakaal on madalam vaid Tšehhis ja Ungaris, kus näitaja on vastavalt 33 ja 38 protsenti.

Näiteks Ukrainas on piraattarkvara osakaal BNSA andmetel 82 protsenti, Albaanias 73 protsenti, Leedus 51 protsenti ja Lätis 49 protsenti. Venemaal on näitaja 64 protsenti, kusjuures sealse piraattarkvara turuväärtus on BSA andmeil 1,34 miljardit dollarit.

Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa näitajatega võrreldes on Eesti piraattarkvara osakaal siiski pigem suur: näiteks USA-s on see vaid 17 protsenti, samas on sealse piraattarkvara kaubanduslik väärtus 9,1 miljardit dollarit.

Näiteks Soomes on piraattarkvara osakaal 24 protsenti, Ühendkuningriigis 22 protsenti ja Saksamaal samuti 22 protsenti. Samas on aga näiteks Itaalias näitaja 45 protsenti ja Hispaanias 44 protsenti.