/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/14/5261047t1h3b5e.jpg)
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleneb suurim võimalik risk Eesti pangandusele väliskeskkonnast, sealjuures peamiselt Põhjamaade kiirest laenukasvust ja kinnisvarahindade tõusust.
FI: Eesti panganduse suurim risk tuleneb Põhjamaadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi pangagrupid moodustavad olulise osa siinsest pangandusturust. Kui Rootsi turu riskid peaks realiseeruma, siis kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule,» seisab inspektsiooni pressiteates. Riski maandab see, et pankadel on suured omavahendite reservid.
Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 81 miljonit eurot kasumit, mida oli 9 protsenti vähem kui teises kvartalis. Pangandussektori tulud olid 10 protsenti väiksemad. Kõige enam on vähenenud muud tulud, mis olid teises kvartalis hüppeliselt suuremad mitme panga äritehingute tõttu, mille najal teeniti ka erakorralist kasumit. Ilma nende tehinguteta oleks kolmanda kvartali kasum olnud 23 protsenti suurem kui teises kvartalis. Peamistest tululiikidest kerkisid intressitulud kvartaliga 3,5 protsenti ja teenustasutulud 0,4 protsenti. Kulude ja tulude suhe on veidi tõusnud 48,3 protsendini.
«Hoolimata negatiivsest Euriborist on pangad suutnud suurendada intressitulu ja hoida kasumlikkust, peamiselt tänu tempokale laenukasvule ja võetud juhtimismeetmetele. Kuna netointressitulud kasvavad aeglasemalt kui laenuportfelli jääk, on puhasintressimarginaalid vähenenud,» kirjutab inspektsioon.
Mitteresidentide hoiuste osakaal kahanes kolmanda kvartali jooksul inspektsiooni teatel märkimisväärselt, 15,5 protsendilt 13,8 protsendini. Vähenesid nii offshore- kui ka muu piirkonna hoiused.
«Kuna mitteresidentide hoiused on olemuselt väga volatiilsed, suurendab selline suundumus pankade ressursi stabiilsust ja vähendab likviidsusriski. Mitteresidentide hoiuste väljavool on mõjutanud muu hulgas hoiuste jäägi üldkasvu, mis on viimase aasta jooksul olnud aeglasem kui varem,» märgib inspektsioon.
Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv aeglustus inspektsiooni teatel kolmandas kvartalis 11,7 protsendilt 9,4 protsendini. Ettevõtetele antud laenude jääk kasvas 14 protsenti peamiselt finantsettevõtetele väljastatud laenude toel, mis sisaldasid mitme panga erakorralisi laene grupi sees. Ilma nende tehinguteta oleks üldine laenukasv olnud 6,7 protsenti. Mittefinantsettevõtetele antud laenude jäägi kasv aeglustus 8,2 protsendilt 7,2 protsendini. Eraisikute laenude portfelli kasv aga kiirenes 4,4 protsendilt 4,6 protsendini, sealhulgas eluasemelaenude kasv 4,5 protsendilt 4,8 protsendini.
Hoiuste jäägi aastakasv kiirenes kolmandas kvartalis 2,2 protsendilt 3,6 protsendini. Laenude ja hoiuste suhtarv kerkis kvartaliga 107 protsendilt 109 protsendini. «Aastavõrdluses on see suhtarv aga märgatavalt tõusnud, peamiselt filiaalide näitaja toel, samas kui kohalike pankade oma on püsinud alla 100 protsendi,» teatas inspektsioon.
Pankade laenukvaliteet püsis kolmanda kvartali jooksul inspektsiooni hinnangul hea, viivislaenude osakaal laenuportfellis jäi 3,7 protsendi juurde. Kuni kümme päeva viivises olevate laenude maht suurenes, pikemate viivisaegade omad vähenesid. Pikaajalisi, üle 90 päeva viivises olevaid laene oli 1,3 protsenti kogu portfellist. Ettevõtetele antud laenudest olid pikaajalises viivises 1,8 protsenti ja kodumajapidamiste omadest 1,4 protsenti.
Pankade likviidsusseis on inspektsiooni hinnangul tugev ja veelgi paranenud. Likviidsuskattekordaja nõude täitmiseks kõlblikud likviidsed vahendid kerkisid kolmandas kvartalis 19,8 protsendini omavahenditest, lisaks on pankadel 7,7 protsenti varadest muid likviidseid vahendeid. Kõik pangad täitsid 100-protsendilise likviidsuskattekordaja nõuet piisava varuga: sektori keskmine näitaja on sellest üle kahe korra kõrgem ehk 211 protsenti.
Pankade ressurss suurenes kolmanda kvartali jooksul 1,4 protsenti 20,8 miljardi euroni. Enim on kasvanud krediidiasutuste ja keskvalitsuse hoiuste maht. Välispankadelt kaasatud ressursi osakaal jäi 21 protsendi juurde. Tähtaegade vaates vähenes kuni kuuekuuliste hoiuse maht ning pikemate tähtaegadega hoiuste oma suurenes. Nõudmiseni hoiuste osakaal kogu ressursi seas on püsinud alates eelmise aasta algusest stabiilselt veidi üle 60 protsenti, tänavu kolmanda kvartali lõpus oli see 62,6 protsenti.
Pankade omakapitali tootlikkus püsis kolmandas kvartalis 12 protsendi juures. See on ligikaudu kaks korda parem kui Euroopa Liidu pankade keskmine näitaja, mis oli Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel teises kvartalis 5,7 protsenti.
Usaldatavusnõuete näitajad olid kolmandas kvartalis endiselt kõrged. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv küündis 31,3 protsendini ning kapitali adekvaatsus 31,8 protsendini. Konsolideeritud arvestuses olid need näitajad 34,9 protsenti ja 35,5 protsenti. Pankadel on seega inspektsiooni hinnangul piisavalt omavahendite reserve võimalike ettenägematute kahjumite katteks.
Pankade äritegevuse katkestuste ja süsteemiriketega seotud kahjujuhtumeid oli 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku sama palju kui aasta varem. Järelevalvetegevuse tulemusel on paranenud üksikute pankade aruandluse kvaliteet katkestuste ja riketega seotud intsidentide kohta, mistõttu on nende arv kasvanud. Intsidentide kestvus on aga samal ajal vähenenud: 2016. aastal on olnud vähem pikaajalise kestvuse ja mitmetunnise taastamisajaga intsidente.