Puust ja punaseks: vaata, millised maksumuudatused jõustuvad tuleval aastal

Õlu. Foto: SCANPIX

Rahandusministeerium annab ülevaate 2017. aastal jõustuvate maksu- ja aktsiisimuudatuste kohta.

Maksud:

• Madalapalgalised saavad taotleda makstud tulumaksu tagasimakset. Tagasimakse saamiseks tuleb taotlus esitada koos maksu- ja tolliametile esitatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, tagasimakse laekub hiljemalt 30. juuniks.

Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad. Tingimused täidavad ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuus ja kes 2016. aastal töötasid täistööajaga vähemalt kuus kuud. Täistööaja nõue ei kehti piiratud töövõimega inimestele. Tagasimakse suurus on kuni 709 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks.

• Tööandjatele antakse võimalus maksta töötajale haiguslehe alusel sotsiaalmaksuvaba hüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. Hetkel on hüvitis sotsiaalmaksuvaba alates 4. päevast.
• Maksuvaba tulu määr tõuseb 2017. aastal 180 eurole praeguselt 170 eurolt.
• Üldine tulumaksumäär jääb 20 protsendile.
• Suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas ehk 236 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.
• Tulumaksuvabastust laiendatakse hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.
• Majutusteenuse käibemaks jääb 2017. aastal 9 protsendile.
• Sotsiaalmaksumäär jääb 33 protsendile.
• 1. jaanuarist 2017 kehtestatakse käibemaksupettuste vähendamiseks peamiselt ehituses ja masinatööstuses kasutuses olevatele metalltoodetele pöördmaksustamine. Sektoris on maksupettuste risk suur ning seetõttu on seni ausat äri ajavatel ettevõtetel olnud väga raske konkurentsis püsida. Levinud on puhverettevõtete kasutamine, kes märgivad arvele käibemaksu, mida hiljem riigi tuludesse ei tasu. Kauba soetaja deklareerib arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna ning vähendab selle võrra oma maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu.

Tulu maksustamise reeglid 2018. aastal (s.o deklareerimisel kuni 31.03.2019):

• 2018. aastal tõuseb üldine maksuvaba tulu määr madala ja keskmise palgaga inimestel 500 euroni kuus. Alates teatud tulutasemest vähenevana. 500 eurot on maksuvaba tulu kuni 1200 euro suuruse maksustatava kuusissetuleku korral. Alates 2100 euro suurusest sissetulekust maksuvaba tulu puudub.
• Kehtestatakse eluasemelaenu intresside mahaarvamise täiendav piirmäär 300 eurot seni rakendatud ja ka edaspidi kehtima jääva 1200 eurose piirmäära sees. Piirmäär 1200 eurot kehtib koolituskuludele, kingitustele-annetustele ja laenuintressidele.
• Abikaasade ühine tuludeklaratsioon säilib vaid enim levinud mahaarvamiste suhtes. Tulude puudumisel või nende ebapiisavusel saavad abikaasad deklareerida ühiselt eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning täiendavat maksuvaba tulu laste eest.

Aktsiisid:

• 2017. aasta veebruarisse ning juulisse on kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb 2017. aasta veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 15,52 sendile.

Näide: kui 0,5 liitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu maksaks see vaid aktsiisi hinnaosa arvestades 1,11 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot.

• Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis 77,44 sendile.

Näide: kui 4,5protsendise alkoholisisaldusega õunasiider maksab praegu 1,29 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiistõusu oleks selle hind 1,32 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,46 eurot.

• Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile.

Näide: kui 12 protsendise alkoholisisaldusega veini (75cl) hind on praegu 5,79, siis pärast aktsiistõusu oleks see 5,89 eurot.

• Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10 protsenti.

Näide: kui viin (1l) maksab praegu 20,90 eurot, siis peale aasta alguse aktsiisitõusu kujuneks selle hinnaks 21,94 eurot. 

• Õlle väiketootjate soodusmäära suurendatakse. Senise 3000 hektoliitri asemel kohaldatakse soodusmäära (50 protsenti õlle aktsiisimäärast) kuni 6000-hektoliitrise tootmismahu korral. Edaspidi lähtutakse õlle väiketootja puhul jooksva aasta asemel möödunud aasta tootmismahust. Piirmäära ületamisel ei nõuta aktsiisivahe maksmist tagantjärgi. See on ettevõtjale vajalik kulude mõttes sujuvamaks üleminekuks väiketootjast tavatootjaks.
• 1. jaanuarist 2017 tõuseb sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 8 protsenti. Näide: sigaretipaki hind 3,26 eurot on pärast aktsiisitõusu 3,53 eurot ehk aktsiisisumma tõus on 27 senti.
• 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi määrade tõus lükatakse jaanuari algusest veebruari algusse. Maagaasi tuhande kuupmeetri aktsiisimäär tõuseb 1. jaanuarist seniselt 33,77 eurolt 40,52 eurole ning diislikütuse tuhande liitri aktsiisimäär tõuseb 1. veebruaril seniselt 448 eurolt 493 eurole.
• Loobutakse varem kavandatud diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli maksutõusust 2018. aastal.

Näiteid: mootoribensiini liitri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,465 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,512 eurot, diislikütuse liitri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,448 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,493 eurot ning maagaasi ühe kuupmeetri hinnast moodustab aktsiis praegu 0,03377 eurot ja peale aktsiisitõusu 0,04052 eurot.