/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/07/21/5646369t1hf419.jpg)
Eesti Panga 2017. aasta eelarve maht on 22,7 miljonit eurot, mida on 0,8 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti rohkem kui tänavu.
Eesti Panga eelarve kasvab järgmisel aastal 22,7 miljoni euroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2016. aastaga võrreldes 0,77 miljoni euro võrra ehk ligi 4,3 protsenti,» seisab panga pressiteates.
Kogu keskpanga eelarve, kus on sees ka sularahaga seotud kulud, kasvab järgmisel aastal ligi 2,4 miljoni euro võrra ehk 11,7 protsenti võrreldes tänavusega. Suure osa kasvust moodustavad sularahakulud, mis on seotud uute teise seeria 50-euroste pangatähtede valmistamisega, käibemüntide juurdevarumisega ning Eesti riigi läheneva juubeli tõttu mitmete kullast ja hõbedast meenemüntide valmistamise kuludega.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kahanevad keskpanga järgmise aasta tulud 24,8 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2017. aastal 2,1 miljonit eurot.
Kui sularahakulud välja jätta, siis kasvatavad 2017. aasta kulusid kolm suuremat ühekordset tegevust, mis kokku võivad minna maksma suurusjärgus 0,5 miljonit eurot. Vaatamata nendele kuludele langeb keskpanga kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgmisel aastal, mida Eesti Panga juhatus peab ühe eesmärgina silmas eelarve planeerimisel.
Kõige suurema osa erakorralisest kulust toob kaasa järgmise aasta juunis Tallinnas toimuva Euroopa Keskpanga nõukogu väljasõiduistungi ning sellele järgneva Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi pressikonverentsi korraldamine. Täiendavalt tekitavad ühekordseid kulutusi järgmisel aastal ka leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste teise uuringu korraldamine ning Eesti riigi Euroopa Liidu eesistujaks olemisega kaasnevad keskpanga tegevused.