Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ametnik: Eesti võiks digiraadiotele üle minna kohe (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
FM-lainepikkusest loobumisel jääb enamik autoraadioid tummaks.
FM-lainepikkusest loobumisel jääb enamik autoraadioid tummaks. Foto: SCANPIX

Kui Norra loobub maailmas esimese riigina FM lainepikkuse kasutamisest ning see plaan on ka Taanil ja Rootsil, siis Eesti esialgu seda ei kavanda.

 «Eestis ei ole hetkel plaanis FM lainepikkusest loobuda ja täielikult üle minna digiraadio süsteemile, selliste otsuste tegemisel võetakse arvesse olukorda kohalikul turul, konkurentsi tagamist, raadiokuulajate vastuvõtuvõimalusi jms tegureid,» rääkis  tehnilise järelevalve ameti sagedushalduse osakonna juhataja asetäitja Tanel Vinkel. Ta lisas, et samas ei ole riik ka seadnud piiranguid digiraadioga kasvõi koheselt alustamisele.

«Norra on tõesti teatanud, et 2017. aasta jooksul minnakse täielikult üle digiraadio süsteemile, mida on kasutatud paralleelselt FM raadiosüsteemidega juba 2009. aastast,» selgitas Vinkel.  2015. aastal ulatus Norra riikliku raadiojaama NRK digiraadiovõrgu katvus üle 99 protsendi, mis oli ka üheks ülemineku tingimuseks.

Vinkeli sõnul kasutavad digiraadio süsteemid raadiosagedusi efektiivsemalt ära, mille tõttu mahub rohkem raadiojaamasid sagedusalasse ära. Digiraadio süsteemile üleminekul «jäävad tummaks» need raadiovastuvõtjad, millel puudub digiraadio vastuvõtu võimekus sh autoraadiod, muusikakeskused, taskuraadiod jne.

Juba aasta enne FM lainepikkusest loobumist olid pea pooled norralased läinud üle DAB+ süsteemile, kirjutas spectrum.ieee. Üleminek digisüsteemile ei ole paljude jaoks kerge, eriti autoraadio kasutajatele. Paljudel  automudelitle, isegi väga uutel, puudub võimekus DAB+ signaali vastu võtta. Selle probleemi lahendamiseks organiseerisid Norra kohalikud omavalitsused keskused, kus autoraadiod tuuniti. DAB+ süsteemi jaoks vajalik adapter autoraadiole maksis aasta tagasi u 100 eurot.

ET DAB süsteemi kataks vajaliku ala on Norra vaja  950 saatjat. Enamasti kasutatakse juba olemasolevaid antenne. Analoogside (sh FM) edastamiseks kasutatakse sagedusi 87,5 kuni 108 MHz. DAB kasutab sagedusi 174 kuni 240 MHz. FM lainepikkusest loobumine peaks andma Norrale u 23 miljonit eurot säästu aastas.

Tagasi üles