/nginx/o/2008/05/28/45123t1h4636.jpg)
Tänast veokijuhtide meelavaldust kommenteerides kinnitab Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase, et puidu vedamisel on pikemate vahemaade katmisel raudtee tõsiseks alternatiiviks maanteevedudele. Üks rong veab ära sama palju puitu, kui mahub 80 veoautole.
Praegu veetakse Glase sõnul raudteel puitu hinnanguliselt kuni 5 protsenti Eesti siseriiklikust kogumahust ja see osakaal võiks olla tunduvalt suurem. «Ka on pikkadel vahemaadel, alates paarisajast kilomeetrist, raudteevedu odavam,» kinnitas ta. Hinnale lisanduvad tema sõnutsi ka argumendid, et raudteetransport on keskkonnasäästlikum, ohutum liiklejatele ning aitab vähendada koormust maanteedele.
Puiduvedajad on nimetanud raudteele suundumise takistusena vagunite puudust, kuid see ei ole tõsi, kinnitab Glase. «Kui puiduvedajad soovivad olla stabiilsed ja konkreetseid mahte tagavad partnerid, siis saab neile tagada ka piisava koguse vaguneid,» lausus ta.
Seni on puiduvedajad enamasti huvitatud üksikute ebaregulaarsete partiide lähetamisest, rääkis Glase. Kuna vagunid on kallis ressurss, siis tuleb nad hoida pidevas töös ega ole võimalik kellelegi reserveerida osa vagunipargist teadmata kas ja kui suure intensiivsusega seda kasutatakse ning on loomulik, et raudtee eelistab kliente, kes tagavad stabiilse kaubavoo.
«EL-i praktika liigub jõuliselt selles suunas, et pikkade vahemaade puhul tuleb kaubavedudes eelistada raudteetransporti maanteevedude arvelt. Seni on mitmetes riikides vabatahtlikult rakendatud maanteedel kaubavedude vähendamiseks administratiivseid meetmeid, näiteks teemaksude kehtestamist raskeveokitele, kuid tulevikus võib see muutuda üldkehtivaks normiks,» rääkis Glase.
Eesti Raudteel veeti 2010. aastal 134 000 tonni puitu, aasta varem langetas masu puidu siseriikliku veomahu 49 000 tonnini. Näiteks 2008. aastal veeti raudteel aga siseriiklikult üle 200 000 tonni puitveoseid.