/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2013/09/06/2331351t1hd9e3.jpg)
Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses.
Ministeerium tõmbab euroheinateole kriipsu peale (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi hinnangul aitavad muudatused paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.
Riik hakkas niinimetatud euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niidetud heina maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10 protsendi puhul. 2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.
«Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm pressiteate vahendusel.
«Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses,» lisas ta.
Minister märkis, et põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk oli aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm.
«Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,» rääkis Tamm.
«Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.»