/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2008/12/22/108711t1h5148.jpg)
Elektritarbimine kasvas esialgsetel andmetel selle aasta novembris aasta varasemaga võrreldes 11 protsenti 794 gigavatt-tunnini, kasvu üheks põhjuseks on mullusest jahedam õhutemperatuur, teatas Elering.
Elektritarbimine kasvas novembris 11 protsenti, toodang 40 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritootmine kasvas samal ajal 40 protsenti 1083 gigavatt-tunnini. Toodang ületas tarbimist 290 gigavatt-tunni võrra ning Eestist eksporditud elekter liikus valdavalt Soome.
Taastuvatest allikatest toodeti novembris elektrit 138 gigavatt-tundi, mis on üks protsent enam, võrreldes aasta varasemaga. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 15,4 protsenti kodumaisest tarbimisest.
Lätis toodeti tänavu novembris elektrit kokku 815 gigavatt-tundi, mida on aastataguse perioodiga võrreldes 43 protsenti rohkem. Läti elektritoodang oli viimati suurem 2011. aasta aprillis, kui see ulatus 943 gigavatt-tunnini. Toodangut kergitas mullusest märkimisväärselt suurem hüdroressurss, mis tõstis Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodangu neljakordseks. Elektritarbimine kasvas Lätis viis protsenti ning novembrikuu elektribilanss oli seega 168 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.
Leedus kerkis toodang 36 protsenti 329 gigavatt-tunnini ja tarbimine seitse protsenti 891 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit vähenes ning kohalikud elektrijaamad suutsid katta 37 protsenti tarbimisest.
Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas selle aasta novembris aastataguse perioodiga võrreldes 40 protsenti 2226 gigavatt-tunnini. Toodangu kasvu tingisid suuresti Põhjamaade defitsiit ning veerohkus Lätis. Elektritarbimine kerkis sama perioodi võrdluses kaheksa protsendi võrra 2332 gigavatt-tunnini. Kolme riigi toodangu defitsiit vähenes seega möödunud aasta novembri 580 gigavatt-tunnilt 106 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas elektritarbimisest viis protsenti.
Põhjamaades kasvas elektritoodang kaks ja tarbimine samal ajal seitse protsenti. Rootsis vähenes elektritoodang kolm protsenti, Norras püsis stabiilsena, Taanis kasvas 23 ja Soomes üheksa protsenti. Elektritarbimine kasvas kõigis neljas riigis. Tarbimise kasv ning mullusest madalam hüdroreservuaaride täituvus viis Põhjamaade elektribilansi 964 gigavatt-tunni ulatuses defitsiiti.