/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/28/6209911t1hf383.jpg)
Jõelähtme vald kehtestas 15. detsembri otsusega Muugale kavandatava LNG-terminali teemaplaneeringu ala kogupindalaga 300 hektarit.
Jõelähtme vald kehtestas Muuga LNG-terminali teemaplaneeringu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«AS Tallinna Sadam soovib LNG-terminali kavandada regionaalse tähtsusega terminalina, mis tähendab, et see vastab kogu regiooni – Balti riikide ja lisaks ka Soome Vabariigi – tarbijate vajadustele. Lisaks sellele on antud LNG-terminal kavandatud Soome lahe piirkonna mereliikluse vajadusi katva keskse jaotusterminalina,» seisab valla otsuses.
Terminali rajamise vajadus tuleneb muuhulgas keskkonnanõuetest, mille kohaselt ei tohi alates mullusest laevakütuse väävlisisaldus ületada 0,1 protsenti. «Samuti soovib Eesti olla regionaalsel maagaasiturul mitte ainult sõltlane, vaid ka otsustaja ning seetõttu on terminali parimaks võimalikuks asukohaks Eesti. Teemaplaneeringu algatamist taotles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes on väljendanud selgelt ka oma kooskõlastuskirjas, et LNG terminali rajamiseks Muuga sadama piirkonda on tegemist riikliku huviga,» on kirjas otsuses.
Kavandatava LNG-terminali koosseisu kuulub ka kai ja lossimissild LNG-tankerite lossimiseks ja laadimiseks. LNG- terminali maksimaalne mahutipargi suurus on kavandatud kuni 400 000 kuupmeetrit LNG ja arvestades regionaalset turgu käideldaks kuni 5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. LNG- terminali aluse maa pindala jääb eeldatavasti ligikaudu 13 hektari piiresse.
Terminali rajamiseks sobivaid krunte on planeeringualal neli, mida kõiki käsitletakse asukohaalternatiividena, tegemist on suuruselt ja kujult erinevate maatükkidega, mille sihtotstarve on peamiselt tootmis- ja transpordimaa ning omanikuks AS Tallinna Sadam, Eesti Vabariik ja eraomanik. Otsusest selgub, et ekspertide hinnangul on parim alternatiiv Muuga sadama kõige idapoolsemas osas Tahkumäel, muuhulgas ei ulatu siis võimalikud ohualad elamuteni ning tõenäosus doominoefekti tekkimiseks sadamaalal tegutsevate ettevõtete vahel kõige väiksem.
Antud alale terminali rajamisel on vajalik mere täitmine ja kaldakinniasjade tasandamine kõrgusele 3 meetrit merepinnast. Täiendavalt on vajalik merre täita umbes 218 000 kuupmeetrit, moodustamaks vajalikku ala terminali rajamiseks.
Terminal kavandatakse rajada kahes paralleelses etapis. Esimese etapina rajatakse väiksemahuline LNG vastuvõtu- ja jaotusterminal mahutipargi mahuga ligikaudu 4000 kuupmeetrit koos vastuvõtuseadmetega sadama kail. Etapi tulemusena tekib võimalus meritsi saabuv LNG vastu võtta, hoiustada vaakumisoleeritud mahutites ning laadida vedelas olekus punkerlaevadele või tsisternveokitele. Kavandatud on ka LNG taasgaasistamine ning suunamine ühendustorustiku kaudu Tallinna ja Tallinna lähiümbrust varustavasse maagaasivõrku.
Paralleelselt esimese etapiga on kavandatud alustada teise etapi rajamist, mille valmimise järel on võimalik tõsta oluliselt terminali läbilaskevõimet.
ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas mullu suvel LNG-terminali rajamise Muuga sadamasse. Terminali eeldatav ehitusmaksumus on kuni 20 miljonit eurot, mille investeerib Tallinna Sadama partner Vopak E.O.S.